• 20.05.17, 19:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prisma turvajuht: koolitus ja kontroll tagavad ohutuse

Mustika keskuse põlengut kui oma elu kõige ohtlikumat olukorda kirjeldav Prisma Peremarket ASi turvajuht Jekaterina Aljohhina peab oluliseks tehniliste süsteemide korrasolekut ja töötajate koolitamist, et kriisiolukordi võimalikult tõhusalt lahendataks.
Jekaterina Aljohhina
  • Jekaterina Aljohhina
  • Foto: Andres Haabu
Jekaterina Aljohhina räägib 8. juunil toimuval Äripäeva Võtmetöötajate kogemusfestivalil muljetavaldava loo sellest, kuidas kogu teenindussektori tööjõupuudus laastas kolme aasta eest ka turvaettevõtteid, millelt jaekaubandus teenust sisse ostis. Nagu iga osakonnajuht seisab aeg-ajalt väljakutsete ees, oli ka Aljohhinal vaja leida lahendus ning vajalikud muudatused parimal ja efektiivseimal moel ellu viia.
Pane tähele!
Võtmetöötajate kogemusfestival toimub 8. juunil Erinevate Tubade Klubis
Lisainfo ja registreerimine kogemusfestivalile: Äripäeva e-poes ja [email protected], 667 0251
Kogemusfestivalil lahendame võtmetöötajate edulugude abil probleeme, mis on tuttavad igas ettevõttes
Kohal on Eesti erinevate ettevõtete osakonnajuhid, valdkonnajuhid ja peamised võtmetöötajad – lugusid ja head inspiratsiooni jagub kõigile!
Kogemusfestivali eelses intervjuus Äripäeva konverentside programmijuhile Mari Sarapuule osutab Aljohhina tähelepanu sisevalvetöötajate rollile tuleohutuse ja turvalisuse tagamisel.
Kuidas võrdlete enda Prisma turvalisust teiste suurpoodidega?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peaaegu kõik jaekaubandusettevõtted kasutavad sarnaseid turvameetmeid, taktikaid ja siin me ei erine teistest kuigi palju. Mõned nüansid on teistsugused, kuid üldiselt on kõik süsteemid ja põhimõtted siiski samad. Klientide turvalisuse tagamine on kõige olulisem. Prismas on sisevalve osakond ja meie enda inimesed teevad tööd, mis teistes ettevõtetes ostetakse sisse teenusepakkujatelt.
Teie vastutusalas on ka tuleohutusküsimused. Kuidas jaotub tuleohutusküsimustes vastutus hoone omaniku ja teie kui üürniku esindaja vahel?
Seadus ja üürileping paneb vastutusalad paika. Personalikoolitust teeme tuleohutuse vallas ise, sest mida rohkem koolitada, seda parem on tulemus. Kriisiolukorras ja ka siis, kui öösel üles äratatakse, peab teadma, millised tulekustutid meil majas on ja kus need asuvad. Kõik tehnilised süsteemid peavad olema hallatud ja hooldus peab olema tehtud õigeaegselt. Selles aitabki meid sisevalve osakond. Päris palju igapäevast kontrollimist teevad meie turvatöötajad ise.
Tuleohutussüsteemide kontrolli ja kaasajastamist peetakse sageli kalliks lõbuks, millelt saab asjade tegemata jätmise või edasi lükkamisega igal aastal n-ö jooksvaid kulusid kokku hoida. Palun võrrelge alternatiivkulusid ja selgitage pisut, kust võiks otsida kuldset keskteed.
See sõltub, milliseid süsteeme ettevõttes kasutatakse. Tean, et turg pakub väga palju tehnilisi süsteeme, mis ei vaja tavapärast hooldust, kus tehnik peab kohapeale tulema. On süsteemid, mis testivad ennast ise ja saame vaid väljavõtte tehtud testist. Kui investeerida, pooldan säästlike süsteemide kasutamist, mis esialgses hinnas on kallid, kuid mille hooldus on odavam. Selliseid süsteeme paigaldatakse mitte linnukese tegemiseks päästeameti jaoks, vaid selleks, et tulekahju võimalikult kiiresti avastada, kustutada ja et keegi ei saaks kannatada.
Milline on teil kõige ohtlikum situatsioon, millega olete pidanud kokku puutuma?
Prisma on selles mõttes eriline, et 2009. aastal toimus Mustika keskuses tulekahju, mis oli üks suurematest Eesti ajaloos. Kustutamisele kaasati kõik Harjumaa päästekomandod. See juhtum näitas, et kõik hoone süsteemid peavad olema korras. Tulekahju algas kell 6 hommikul ja viimane tulekolle kustutati õhtul kella 19 paiku. Vaatamata sellele, et Mustika keskus oli osaliselt lagunenud, Prisma ruumid tules kannatada ei saanud.
Kõik meie süsteemid töötasid suurepäraselt tänu sellele, et olime investeerinud ning paigaldanud endale ventilatsiooni-, elektri- ja tulekustutussüsteemid. See kogemus oli kõige olulisem ja õpetlikum mu töös ning näitas, kuidas suhelda päästeametiga ja korraldada samal ajal ka juhatuse ning ostu-müügiosakonna tööd. Praktiliselt järgmisel päeval saime tööd alustada juba uuel kontoripinnal.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas veenaksite kinnisvaraomanikke, et kasutada kvaliteetseid tuleohutuslahendusi ja neid ka hooldama?
Alati tuleb vastata küsimusele, mille jaoks me seda teeme. Kui ettevõtte töö on seotud inimeste teenindamisega, tuleb mõelda klientidele. Nende tervis ja heaolu on meie jaoks oluline. Ei saa pakkuda kaupa, kui ei pööra üldsetähelepanu turvalisusele ega sellele, milline hoone välja näeb. Need asjad on omavahel seotud ja kliendid seda ka näevad. Teenindus peab olema hea kõikides aspektides.
Uus turvaseadus on tulemas. Kui palju te sellega kursis olete?
See protsess on käimas, sest turvaseadust ei ole muudetud sellest ajast, kui see 1990ndatel vastu võeti. Elu näitab, et nüüd on vaja tööturg rohkem standardiseerida ja antud teemaga tegeleb praegu Eesti Turvaettevõtete Liit. Jaekaubanduse esindajad on sellese protsessi kaasatud ning toimuvad erinevad arutelud.
Kui palju see teie sisevalve osakonda ja tegevust mõjutab?
Sõltub sellest, milline variant lõpuks vastu võetakse. Praegu on laual veel erinevad meetmed ja võimalused, kuidas turvaseadust muuta. Ühelt poolt peab seadus kaitsma turvateenuste turgu ja teiselt poolt peaks olema riigile hästi kergelt kontrollitav, et turvateenused oleks piisavalt kvaliteetsed ja standardiseeritud. Selle käigus kaalutakse, milline eesmärk on tähtsam või kuidas teha nii, et kõik osapooled oleks rahul. Üldised põhimõtted meie töös jäävad ikka samaks ning hoiame oma taset kõrgel.
Kuidas saate häid töötajaid enda osakonda?
On keeruline. Praegu on tööjõuga probleemid nagunii kõikides valdkondades ja teeninduses on eriti raske. Meil läheb väga palju aega, et leida endale sobiv inimene, kuid üritame motiveerida mitte vaid palgaga. Pakume ka arenguperspektiive, et töökuulutustele reageeriksid inimesed, kel on nii oskused, kogemus kui ka tahtmine tööd teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Tallinna vanalinn.
Saated
  • 15.04.26, 11:30
Tallinna katab uus kinnisvaratrend: arendajad müüvad ruutmeetrite asemel pikaealisust
Seileri Kvartali II etapi ehitustanner, siin peaksid majad valmima aasta pärast. Taamal laiub Pärnu linnasüda.
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Uudised
  • 20.04.26, 06:00
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Vilniuse linnaarhitekt Laura Kairiene.
Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Kui tehinguga seotud lisakulud vähenevad, aitab see tuua turule inimesi, kes muidu jääksid veel ootama, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.04.26, 11:51
Turuergutamine: LVM ja SEB katsetavad 0-eurost notarikulu ja laenulepingut
SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt ja Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele