20. mai 2017

Prisma turvajuht: koolitus ja kontroll tagavad ohutuse

Jekaterina Aljohhina
Autor: Andres Haabu

Mustika keskuse põlengut kui oma elu kõige ohtlikumat olukorda kirjeldav Prisma Peremarket ASi turvajuht Jekaterina Aljohhina peab oluliseks tehniliste süsteemide korrasolekut ja töötajate koolitamist, et kriisiolukordi võimalikult tõhusalt lahendataks.

Jekaterina Aljohhina räägib 8. juunil toimuval Äripäeva Võtmetöötajate kogemusfestivalil muljetavaldava loo sellest, kuidas kogu teenindussektori tööjõupuudus laastas kolme aasta eest ka turvaettevõtteid, millelt jaekaubandus teenust sisse ostis. Nagu iga osakonnajuht seisab aeg-ajalt väljakutsete ees, oli ka Aljohhinal vaja leida lahendus ning vajalikud muudatused parimal ja efektiivseimal moel ellu viia.

Võtmetöötajate kogemusfestival toimub 8. juunil Erinevate Tubade Klubis

Lisainfo ja registreerimine kogemusfestivalile: Äripäeva e-poes ja [email protected], 667 0251

Kogemusfestivalil lahendame võtmetöötajate edulugude abil probleeme, mis on tuttavad igas ettevõttes

Kohal on Eesti erinevate ettevõtete osakonnajuhid, valdkonnajuhid ja peamised võtmetöötajad – lugusid ja head inspiratsiooni jagub kõigile!

Kogemusfestivali eelses intervjuus Äripäeva konverentside programmijuhile Mari Sarapuule osutab Aljohhina tähelepanu sisevalvetöötajate rollile tuleohutuse ja turvalisuse tagamisel.

Kuidas võrdlete enda Prisma turvalisust teiste suurpoodidega?

Peaaegu kõik jaekaubandusettevõtted kasutavad sarnaseid turvameetmeid, taktikaid ja siin me ei erine teistest kuigi palju. Mõned nüansid on teistsugused, kuid üldiselt on kõik süsteemid ja põhimõtted siiski samad. Klientide turvalisuse tagamine on kõige olulisem. Prismas on sisevalve osakond ja meie enda inimesed teevad tööd, mis teistes ettevõtetes ostetakse sisse teenusepakkujatelt.

Teie vastutusalas on ka tuleohutusküsimused. Kuidas jaotub tuleohutusküsimustes vastutus hoone omaniku ja teie kui üürniku esindaja vahel?

Seadus ja üürileping paneb vastutusalad paika. Personalikoolitust teeme tuleohutuse vallas ise, sest mida rohkem koolitada, seda parem on tulemus. Kriisiolukorras ja ka siis, kui öösel üles äratatakse, peab teadma, millised tulekustutid meil majas on ja kus need asuvad. Kõik tehnilised süsteemid peavad olema hallatud ja hooldus peab olema tehtud õigeaegselt. Selles aitabki meid sisevalve osakond. Päris palju igapäevast kontrollimist teevad meie turvatöötajad ise.

Tuleohutussüsteemide kontrolli ja kaasajastamist peetakse sageli kalliks lõbuks, millelt saab asjade tegemata jätmise või edasi lükkamisega igal aastal n-ö jooksvaid kulusid kokku hoida. Palun võrrelge alternatiivkulusid ja selgitage pisut, kust võiks otsida kuldset keskteed.

See sõltub, milliseid süsteeme ettevõttes kasutatakse. Tean, et turg pakub väga palju tehnilisi süsteeme, mis ei vaja tavapärast hooldust, kus tehnik peab kohapeale tulema. On süsteemid, mis testivad ennast ise ja saame vaid väljavõtte tehtud testist. Kui investeerida, pooldan säästlike süsteemide kasutamist, mis esialgses hinnas on kallid, kuid mille hooldus on odavam. Selliseid süsteeme paigaldatakse mitte linnukese tegemiseks päästeameti jaoks, vaid selleks, et tulekahju võimalikult kiiresti avastada, kustutada ja et keegi ei saaks kannatada.

Milline on teil kõige ohtlikum situatsioon, millega olete pidanud kokku puutuma?

Prisma on selles mõttes eriline, et 2009. aastal toimus Mustika keskuses tulekahju, mis oli üks suurematest Eesti ajaloos. Kustutamisele kaasati kõik Harjumaa päästekomandod. See juhtum näitas, et kõik hoone süsteemid peavad olema korras. Tulekahju algas kell 6 hommikul ja viimane tulekolle kustutati õhtul kella 19 paiku. Vaatamata sellele, et Mustika keskus oli osaliselt lagunenud, Prisma ruumid tules kannatada ei saanud.

Kõik meie süsteemid töötasid suurepäraselt tänu sellele, et olime investeerinud ning paigaldanud endale ventilatsiooni-, elektri- ja tulekustutussüsteemid. See kogemus oli kõige olulisem ja õpetlikum mu töös ning näitas, kuidas suhelda päästeametiga ja korraldada samal ajal ka juhatuse ning ostu-müügiosakonna tööd. Praktiliselt järgmisel päeval saime tööd alustada juba uuel kontoripinnal.

Kuidas veenaksite kinnisvaraomanikke, et kasutada kvaliteetseid tuleohutuslahendusi ja neid ka hooldama?

Alati tuleb vastata küsimusele, mille jaoks me seda teeme. Kui ettevõtte töö on seotud inimeste teenindamisega, tuleb mõelda klientidele. Nende tervis ja heaolu on meie jaoks oluline. Ei saa pakkuda kaupa, kui ei pööra üldsetähelepanu turvalisusele ega sellele, milline hoone välja näeb. Need asjad on omavahel seotud ja kliendid seda ka näevad. Teenindus peab olema hea kõikides aspektides.

Uus turvaseadus on tulemas. Kui palju te sellega kursis olete?

See protsess on käimas, sest turvaseadust ei ole muudetud sellest ajast, kui see 1990ndatel vastu võeti. Elu näitab, et nüüd on vaja tööturg rohkem standardiseerida ja antud teemaga tegeleb praegu Eesti Turvaettevõtete Liit. Jaekaubanduse esindajad on sellese protsessi kaasatud ning toimuvad erinevad arutelud.

Kui palju see teie sisevalve osakonda ja tegevust mõjutab?

Sõltub sellest, milline variant lõpuks vastu võetakse. Praegu on laual veel erinevad meetmed ja võimalused, kuidas turvaseadust muuta. Ühelt poolt peab seadus kaitsma turvateenuste turgu ja teiselt poolt peaks olema riigile hästi kergelt kontrollitav, et turvateenused oleks piisavalt kvaliteetsed ja standardiseeritud. Selle käigus kaalutakse, milline eesmärk on tähtsam või kuidas teha nii, et kõik osapooled oleks rahul. Üldised põhimõtted meie töös jäävad ikka samaks ning hoiame oma taset kõrgel.

Kuidas saate häid töötajaid enda osakonda?

On keeruline. Praegu on tööjõuga probleemid nagunii kõikides valdkondades ja teeninduses on eriti raske. Meil läheb väga palju aega, et leida endale sobiv inimene, kuid üritame motiveerida mitte vaid palgaga. Pakume ka arenguperspektiive, et töökuulutustele reageeriksid inimesed, kel on nii oskused, kogemus kui ka tahtmine tööd teha.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474