29. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokkuvõtvalt on Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Eesti tööandjate keskliidu sihiliku maksejõuetuse vähendamise ettepanekud järgmised.

- Tõhustada järelevalvet majandusaasta aruannete esitamise üle ja piirata aruande esitamata jätnud ettevõtete majandustegevust.

- Lihtsustada äriühingute vabatahtlikku lõpetamist.

- Võimaldada jagunevaid ja ühinevaid võlgnikke kriminaalkorras vastutusele võtta.

- Luua maksejõuetusombudsmani institutsioon, mis teostaks riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud, mis aitab maksejõuetuse põhjustajaid üles leida ja vastutusele võtta.

- Piirata füüsiliste isikute õigust asutada ettevõtteid, kui nad on juhatuse liikmed äriühinguis, mis on võlgu majandusaasta aruandeid või maksudeklaratsioone.

- Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige ning vastutaja.

- Lihtsustada ärikeelu kohaldamist lahtise loeteluga, millal saab pankrotimenetluseni jõudnud võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele ärikeeldu kohaldada. Ärikeelu kohaldamist võiks võimaldada varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed, pankrotiavaldusega venitamine jms.

- Peatada saneerimisel vara tagasivõitmise tähtaeg, sest praeguse korra järgi võib saneeritav ettevõte vara võõrandada ning seda ei ole võimalik pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad on kiired mööduma.

- Vältida juriidiline isiku lõpetamist ja registrist kustutamist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele.

- Avalikustada kohtutäiturite täitemenetluste andmed sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Kohtuotsused on küll avalikud ning kättesaadavad, kuid äripartnerite informeerimiseks ei ole see piisavalt operatiivne.

- Kontrollida juriidilise isiku aadressi tõelevastavust, sest pahatahtlikud võlglased kasutavad aadresse, mida ei eksisteeri või kus ei ole võimalik füüsiliselt tegutseda, nt hoonestamata maatükke.

Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekutega saab põhjalikumalt tutvuda SIIN.