Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus võib majanduse üle kuumutada
Kuigi Eesti majanduskasv oli esimeses kvartalis viimase viie aasta kõrgeim ja see valmistab teiste näitajate kontekstis analüütikutele muret, plaanib valitsus omalt poolt kasvule veelgi hoogu juurde anda.
Tänavu esimeses kvartalis kasvas majandus mulluse sama ajaga võrreldes 4,4%, teatas statistikaamet täna. Esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.
Tegevusaladest panustas enim töötlev tööstus. Majanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubandus ning ehitus. Statistikaamet märkis seejuures, et SKP kasvas paljuski sisenõudluse toel. Näiteks kasvasid hüppeliselt investeeringud transpordivahenditesse, masinatesse ning seadmetesse. Samuti paigutati oluliselt rohkem raha hoonetesse ja rajatistesse, betooni investeerimises oli esirinnas riik. Ehkki suurenesid ka lõpptarbimiskulutused, siis kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus.
Minister: peaks kiiremini kasvama
„Kiirem majanduskasv kasvatab Eesti inimeste ja Eesti riigi majanduslikke võimalusi ja kindlustunnet tuleviku ees. Seetõttu on meil lähiajal plaanis mitmeid majanduskasvu toetavaid samme,“ avaldas rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister loetles tulevast aastast rakenduvaid samme maksukoormuse alandamiseks: 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele kasumijaotistele, töötajate transpordi ja majutuse maksuvabastus, osalusoptsioonide maksukoormuse vähendamine, 20%-lise maksumääraga ettevõtluskonto väikeettevõtjatele.
Analüütikud: majandus läks juba üle võlli
Ettevõtted rakendavad tootmisvõimsust tavalisest enam ja uusi töötajaid, kelle abil tegevust laiendada, on raske leida, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja majanduskasvu näitajaid. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu, samas on Eesti Panga hinnangul suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda.
„Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus,“ täpsustas Oja. „Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude majanduskonjunktuuri statistika osutab selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.“
Oja lisas, et sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik. „Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga,“ ütles ta.
„Eelarvesse puudujäägi planeerimine sellises olukorras on absoluutselt vastutustundetu tegevus. Jääb üksnes loota, et valitsus suudab kiiresti mõistuse pähe võtta ning lõpetab destruktiivse ja Eesti tuleviku seisukohalt ohtliku eelarvepoliitika ajamise,“ kommenteeris tuntud majandusanalüütik ja endine rahandusminister Maris Lauri.
Üllatav eratarbimise pidurdumine
Hetkel kuum
Lauri tõi välja, et kui Euroopa Komisjon hoiatas Eesti struktuurse puudujäägi jõudmise eest 1%-ni SKP-st, siis värskeid majanduskasvu numbreid arvesse võttes võib see puudujääk osutuda tuntavalt suuremaks.
Swedbank avaldas oma majanduskommentaaris arvamust, et vaatamata Eesti elanike kindlustunde paranemisele oli eratarbimise pidurdumine üllatavalt järsk. Ka ekspordinumbrite puhul ei saa tegelikult hõisata, sest esimeses kvartalis kasvatas neid ühekordne suurtehing.
Swebank juhtis samas tähelepanu sellele, et nõudlus tööjõu järele on kasvanud, töötajaid ei ole aga kuskilt võtta. Töötuse määr on langenud 5,6 protsendini, millest madalamad näitajad olid vaid paaril buumiaastal, mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud madalaimaks ning samal ajal on tööhõive määr tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimaks. Samuti on suurenenud vabade töökohtade arv.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele