Minister sundis RKASi vara müügiga kahju tekitama

Ametist lahkuv riigihaldusminister Mihhail Korb tegi tavatu sammu ja sekkus Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) põhitegevusse, keelates müüa Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Tartus selle eest parimat hinda pakkunud mittetulundusühingule.

Riigihaldusminister Mihhail Korb tegi oma viimasel tööpäeval, 9. juunil otsuse mitte lubada Riigi Kinnisvara ASil võõrandada endine Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Tartus, aadressil J. Kuperjanovi 9 MTÜ-le Korp! Sakala Vilistlaskogu, avaldas RKASi juht Urmas Somelar.

Korp! Sakala Vilistlaskogu tegi avaliku enampakkumise tühistamisele järgnenud pakkumisel selle hoone eest parima pakkumise, milleks oli 610 000 eurot. Selle asemel kohustas minister Korb Riigi Kinnisvara nõukogu ja juhatust võõrandama hoone Tartu linnavalitsusele hinnaga 500 001 eurot.

"Riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikmena ei saa ma nõustuda äriühingule rahalise kahju tekitamisega ning täna hommikupoolikul saatsin sellekohase ametliku kirja ka Riigi Kinnisvara nõukogu liikmetele. Ma loodan, et hiljuti ametisse nimetatud uus nõukogu koguneb peatselt, et selle hoone võõrandamise küsimuses otsus teha," märkis Somelar.

Ta lisas, et kogu protsessi teeb kummaliseks asjaolu, et täna kohe pärast märgukirja saatmist nõukogu liikmetele lekitati kas ministri, tema nõunike või ministri haldusala riigiametnike poolt meediasse üks Riigi Kinnisvara ASi sisemise koosoleku helisalvestus.

"Selle lekitamise eesmärgiks sai olla soov mõjutada nii mind kui ka nõukogu liikmeid võtma vastu ministrile meelepärast, kuid riigi äriühingule kahjulikku otsust. Kolleegid ja sõbrad teavad, et mulle on omane aeg-ajalt reljeefne ning otsekohene kõnemaneer ja ka sellel ettevõtte sisekoosolekul kasutasin ma haridusministeeriumi nõudmisi kommenteerides minister Repsi suhtes teravaid ja ebaväärikaid väljendeid," selgitas Somelar lisades, "ma palusin nende pärast minister Repsilt vabandust ja vabandan ka nüüd veelkord oma ebaõnnestunud lausete pärast avalikult."

Somelar tõi ühtlasi välja, et taunib sellist riigijuhtimise kultuuri, kus äriettevõtte sisekoosolekute helisalvestuste levitamise ja meediale lekitamisega proovitakse saavutada endale sobivate otsuste vastuvõtmist.