Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ringristmiku ehitamist takistanud hõberemmelgas võeti maha
Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud teadlaste ja linnaametnike arutelu Tallinna Haabersti ristmiku laiendamist segava hõberemmelga teemal jõudis sõltumatu ekspertkomisjoni moodustamise ettepanekuni, kuid viis päeva hiljem võeti puu n-ö jõuga maha.
Enne jaanipäeva leidis riigikogu laiendatud keskkonnakomisjoni koosolek, et erapooletu hõberemmelga komisjon peaks hindama nii võimalust säilitada põlispuud kui ka sõnastama põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peab suurprojektide puhul loodushoiule mõeldes lähtuma. Arutelu ajendiks oli hõberemmelga kaitsjate pöördumine keskkonnakomisjoni poole.
Otse sündmuskohalt!
Hõberemmelga eest ja tagant oli kinnisvarauudised.ee foto tegemise ajaks teised puud juba maha võetud ja pinnas kooritud. Remmelga okste varjus asus puu kaitsjate telklinnak. Ümber puu tüve oli tõmmatud sini-must-valge riigilipp.
Peale pühi, 27. juuni varahommikul alustasid politseinikud hõberemmelga juurde kogunenud kaitsjate jõuga äraviimist. Kuna kaks rememlga juures olnud meest ronisid puu otsa ja keeldusid sealt alla tulemast, läks vaja ka päästjate ning eritehnika abi. Kokku kulus hõberemmelga kaistjatest puhastamiseks ning puu langetamiseks kaheksa tundi. Meediaväljaanded said hulga emotsionaalset pildimaterjali, kuidas käsi raudu pandi, inimesi näoga mutta suruti, nad karjusid või nutsid.
„Me ei ehita linna selleks, et autodel oleks hea, vaid selleks, et inimestel oleks hea. Ka nendel inimestel, kes elavad suurte ristmike läheduses või neist läbi sõidavad,“ kommenteeris riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra jaanipäeva eelse pressiteate vahendusel. Ta nimetas keskkonna suhtes üleolevaks Tallinna linnavalitsuse otsust oktoobrist 2016 jätta algatamata Haabersti ristmiku eelprojekti keskkonnamõju hindamine.
„On kurb, et praegu saame vaid kände kokku lugeda, mida on Haabersti ristmiku ümbruses üle tuhande, kusjuures vähemalt üheksa puud raiuti maha koos linnupesadega,“ lisas Vakra. „Betoon või asfalt ei asenda kunagi aastakümneid kasvanud pärna-alleed, mida Haabersti ristmikul saanuks säilitada.“
Hiljuti riigikogus vastuvõetud metsaseadus annab keskkonnakomisjoni ettepanekul kohalikule omavalitsusele vastutuse otsustada, mida ja kui palju linnades raiuda.
Terves parlamendis ei ole ühtegi inimest, kelle südameasjaks oleks loodus ja kes seaduseelnõudes keskkonnamõõdet hoomaks, kommenteeris toimunut ühele anonüümseks jäetud riigikogulasele viidates Eestimaa roheliste liider Züleyxa Izmailova.
"Selline on Eesti reaalsus, kus keskkonnaküsimustega tegelevad olematute finantsidega mittetulundusühingud, samal ajal, kui riigieelarvest hiigelsummasid saavad parlamendierakonnad käsitlevad loodust ja elukeskkonnakvaliteeti puudutavaid teemasid vaid loosungite tasandil," lisas Izmailova.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele