Ringristmiku ehitamist takistanud hõberemmelgas võeti maha

Enne jaanipäeva leidis riigikogu laiendatud keskkonnakomisjoni koosolek, et erapooletu hõberemmelga komisjon peaks hindama nii võimalust säilitada põlispuud kui ka sõnastama põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peab suurprojektide puhul loodushoiule mõeldes lähtuma. Arutelu ajendiks oli hõberemmelga kaitsjate pöördumine keskkonnakomisjoni poole.

Peale pühi, 27. juuni varahommikul alustasid politseinikud hõberemmelga juurde kogunenud kaitsjate jõuga äraviimist. Kuna kaks rememlga juures olnud meest ronisid puu otsa ja keeldusid sealt alla tulemast, läks vaja ka päästjate ning eritehnika abi. Kokku kulus hõberemmelga kaistjatest puhastamiseks ning puu langetamiseks kaheksa tundi. Meediaväljaanded said hulga emotsionaalset pildimaterjali, kuidas käsi raudu pandi, inimesi näoga mutta suruti, nad karjusid või nutsid.

„Me ei ehita linna selleks, et autodel oleks hea, vaid selleks, et inimestel oleks hea. Ka nendel inimestel, kes elavad suurte ristmike läheduses või neist läbi sõidavad,“ kommenteeris riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra jaanipäeva eelse pressiteate vahendusel. Ta nimetas keskkonna suhtes üleolevaks Tallinna linnavalitsuse otsust oktoobrist 2016 jätta algatamata Haabersti ristmiku eelprojekti keskkonnamõju hindamine.

„On kurb, et praegu saame vaid kände kokku lugeda, mida on Haabersti ristmiku ümbruses üle tuhande, kusjuures vähemalt üheksa puud raiuti maha koos linnupesadega,“ lisas Vakra. „Betoon või asfalt ei asenda kunagi aastakümneid kasvanud pärna-alleed, mida Haabersti ristmikul saanuks säilitada.“

Hiljuti riigikogus vastuvõetud metsaseadus annab keskkonnakomisjoni ettepanekul kohalikule omavalitsusele vastutuse otsustada, mida ja kui palju linnades raiuda.

Terves parlamendis ei ole ühtegi inimest, kelle südameasjaks oleks loodus ja kes seaduseelnõudes keskkonnamõõdet hoomaks, kommenteeris toimunut ühele anonüümseks jäetud riigikogulasele viidates Eestimaa roheliste liider Züleyxa Izmailova.

"Selline on Eesti reaalsus, kus keskkonnaküsimustega tegelevad olematute finantsidega mittetulundusühingud, samal ajal, kui riigieelarvest hiigelsummasid saavad parlamendierakonnad käsitlevad loodust ja elukeskkonnakvaliteeti puudutavaid teemasid vaid loosungite tasandil," lisas Izmailova.