Kuigi Eesti ei saanud tänu ennetavalt kasutusele võetud meetmetele riskihoiatust, on siinsete kommertspankade rahaline seis Soome ja Rootsi kinnisvaraturu kehva väljavaate tõttu endiselt haavatav.
Eesti Panga ökonomist Timo Kosenko selgitas keskpanga blogis, millised ohud on Euroopa Liidu riikide kinnisvarasektorites ning kuidas mõjutavad Soome ja Rootsi kinnisvaraga seotud riskid Eesti majandust.
Euroopa süsteemsete riskide nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus ja hoiatas kaheksat riiki, sh Soomet ja Rootsit. Eesti riskihoiatust ei saanud, kuna Eesti Pank on riskide maandamiseks kasutusele võtnud mitmeid meetmeid.
Samas, Eesti Panga finantsstabiilsuse hinnangu põhjal ei ole siinsete kommertspankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute suurest võlakoormusest ja kinnisvara hindade kasvust, eriti vähenenud. Emapankade finantsseisund on eluasemelaenude kiire kasvu taustal endiselt haavatav, kuna suur osa rahastusest saadakse finantsturgudelt. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest suuremaks, kasvab ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni