Kuigi Eesti ei saanud tänu ennetavalt kasutusele võetud meetmetele riskihoiatust, on siinsete kommertspankade rahaline seis Soome ja Rootsi kinnisvaraturu kehva väljavaate tõttu endiselt haavatav.
Eesti Panga ökonomist Timo Kosenko selgitas keskpanga blogis, millised ohud on Euroopa Liidu riikide kinnisvarasektorites ning kuidas mõjutavad Soome ja Rootsi kinnisvaraga seotud riskid Eesti majandust.
Euroopa süsteemsete riskide nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus ja hoiatas kaheksat riiki, sh Soomet ja Rootsit. Eesti riskihoiatust ei saanud, kuna Eesti Pank on riskide maandamiseks kasutusele võtnud mitmeid meetmeid.
Samas, Eesti Panga finantsstabiilsuse hinnangu põhjal ei ole siinsete kommertspankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute suurest võlakoormusest ja kinnisvara hindade kasvust, eriti vähenenud. Emapankade finantsseisund on eluasemelaenude kiire kasvu taustal endiselt haavatav, kuna suur osa rahastusest saadakse finantsturgudelt. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest suuremaks, kasvab ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.