4. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm levinuimat müüti kinnisvara&shyhoolduses

Kui igal süsteemil on oma hooldaja, jäävad osad süsteemide omavahelist koostööd tagavad tööd kahe silma vahele, kuna ei kuulu otseselt kellegi vastutusalasse.
Foto: SOL Eesti
Iga majaomanik teab, kui oluline on oma kinnisvara eest korralikult hoolt kanda. Ometi levivad kinnisvarahoolduses visalt mõned müüdid, millel päris eluga tegelikult mingit pistmist ei ole, kirjutab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas.

Millised need on?

Parim hoolduspartner on tehnosüsteemide ehitaja

Sageli valitakse ärihoone tehnosüsteemide hooldajaks firma, mis need ehitas. See otsus tehakse enamasti pikemalt mõtlemata, sest tundub justkui loogiline, et süsteemid ehitanud firma ka edaspidi nende eest hoolitseb. Seetõttu võivad mõisted nagu garantii ja hooldus lootusetult sassi minna. Arvatakse, et garantii kehtib süsteemile vaid siis, kui ehitaja seda ise hooldab.

Taolises olukorras võib juhtuda, et ehitaja ei lõpeta töid nõuetekohaselt ja teeb seda hiljem hoolduse kattevarjus. Klient ei pruugi sellest arugi saada. Samuti võib tekkida olukord, et süsteemide garantiiajal jäetakse vajalikud hooldused tegemata ning hiljem, kui hakkavad ilmnema probleemid, asutakse juba kallimate remonditööde kallale.

Odavam oleks tellida hoone hooldused selleks spetsialiseerunud firmalt, mitte aga ehitajalt. Seda enam, et hooldusele spetsialiseerunud firmal on suur kogemuste pagas ning toimivad pikaajalised lepingud alltöövõtjatega, mis võimaldab pakkuda nii soodsamat hinda kui ka kvaliteetset teenust.

Meil on juba haldusjuht, milleks veel hooldusfirma?

On hooneomanikke, kes arvavad, et kui ärihoonel on juba haldusjuht, sellest justkui piisab. Reaalsuses on aga haldusjuht siiski hooldusfirma esimene kontaktisik ja partner kliendi juures, kuid reaalne hoolduste tegija on aga ikkagi selleks spetsialiseerunud ettevõte. Suurte ning keerukate ärihoonete nagu kontorihoonete, muuseumide, kaubanduskeskuste jt hooldamisel oleks kõige mõistlikum valida hoolduspartneriks just suurem ettevõte, mis saab pakkuda kompleksteenust ning kus on olemas vajalikud teadmised keerukate tehnosüsteemide hoolduseks.

Sisuliselt võib hoone tehnosüsteemi võrrelda auto pidamisega. Ega autotki pea ju korrapäraselt hooldama, vaid sellega saab sõita niikaua, kuni sõiduk ühel hetkel ära laguneb. Aga kas see on mõttekas? Taolise hooldamata masina kapitaalremont on kindlasti kulukam ning närvesöövam kui auto järjepidev hooldamine.

Hooldusfirma palkamise kasuks räägib kindlasti ka võimalus haigestunud või puhkusel viibivaid töötajaid asendada.

Suur hooldusfirma ei suhtu oma klienti personaalselt

Kes meist ei sooviks personaalset teenindust ning seda, et haldur sinu ärihoonet juba tunneks ning sa ei peaks iga kord talle helistades hakkama ennast uuesti tutvustama? Üldiselt arvatakse, et väikefirmas aetakse asju personaalsemalt. Reaalsuses ei ole vahet, kas tegemist on väikese või suure firmaga, sest suhtumine klientidesse tuleb ettevõtte ärifilosoofiast. Ka suures firmas on võimalik kliendile läheneda personaalselt ning tunda tema vajadusi peensusteni.

Suure firma kasuks räägib asjaolu, et teenust ostes suhtledki ainult selle ühe ettevõttega, mis suudab pakkuda teenuste täispaketti. Kaasaegse hoone süsteemide hoolduse juures on väga oluline jälgida hoolduse käigus tervikpilti, kuna süsteemid on omavahel tihedalt seotud. Sageli ei saa näiteks kütte- ja jahutussüsteeme selgelt eristada. Hooneautomaatika kaudu tihedas koostöös tööötavates süsteemides ei tohi tekkida vastuolusid, aga kui igal süsteemil on erinev hooldaja, kipuvad süsteemide vahele jääma nn hallid alad, mida keegi ei jälgi ja mis toob kaasa näiteks energia raiskamist.

Artikkel ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474