• 04.07.17, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolm levinuimat müüti kinnisvara&shyhoolduses

Iga majaomanik teab, kui oluline on oma kinnisvara eest korralikult hoolt kanda. Ometi levivad kinnisvarahoolduses visalt mõned müüdid, millel päris eluga tegelikult mingit pistmist ei ole, kirjutab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas.
Kui igal süsteemil on oma hooldaja, jäävad osad süsteemide omavahelist koostööd tagavad tööd kahe silma vahele, kuna ei kuulu otseselt kellegi vastutusalasse.
  • Kui igal süsteemil on oma hooldaja, jäävad osad süsteemide omavahelist koostööd tagavad tööd kahe silma vahele, kuna ei kuulu otseselt kellegi vastutusalasse.
  • Foto: SOL Eesti
Millised need on?
Parim hoolduspartner on tehnosüsteemide ehitaja
Sageli valitakse ärihoone tehnosüsteemide hooldajaks firma, mis need ehitas. See otsus tehakse enamasti pikemalt mõtlemata, sest tundub justkui loogiline, et süsteemid ehitanud firma ka edaspidi nende eest hoolitseb. Seetõttu võivad mõisted nagu garantii ja hooldus lootusetult sassi minna. Arvatakse, et garantii kehtib süsteemile vaid siis, kui ehitaja seda ise hooldab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Taolises olukorras võib juhtuda, et ehitaja ei lõpeta töid nõuetekohaselt ja teeb seda hiljem hoolduse kattevarjus. Klient ei pruugi sellest arugi saada. Samuti võib tekkida olukord, et süsteemide garantiiajal jäetakse vajalikud hooldused tegemata ning hiljem, kui hakkavad ilmnema probleemid, asutakse juba kallimate remonditööde kallale.
Odavam oleks tellida hoone hooldused selleks spetsialiseerunud firmalt, mitte aga ehitajalt. Seda enam, et hooldusele spetsialiseerunud firmal on suur kogemuste pagas ning toimivad pikaajalised lepingud alltöövõtjatega, mis võimaldab pakkuda nii soodsamat hinda kui ka kvaliteetset teenust.
Meil on juba haldusjuht, milleks veel hooldusfirma?
On hooneomanikke, kes arvavad, et kui ärihoonel on juba haldusjuht, sellest justkui piisab. Reaalsuses on aga haldusjuht siiski hooldusfirma esimene kontaktisik ja partner kliendi juures, kuid reaalne hoolduste tegija on aga ikkagi selleks spetsialiseerunud ettevõte. Suurte ning keerukate ärihoonete nagu kontorihoonete, muuseumide, kaubanduskeskuste jt hooldamisel oleks kõige mõistlikum valida hoolduspartneriks just suurem ettevõte, mis saab pakkuda kompleksteenust ning kus on olemas vajalikud teadmised keerukate tehnosüsteemide hoolduseks.
Sisuliselt võib hoone tehnosüsteemi võrrelda auto pidamisega. Ega autotki pea ju korrapäraselt hooldama, vaid sellega saab sõita niikaua, kuni sõiduk ühel hetkel ära laguneb. Aga kas see on mõttekas? Taolise hooldamata masina kapitaalremont on kindlasti kulukam ning närvesöövam kui auto järjepidev hooldamine.
Hooldusfirma palkamise kasuks räägib kindlasti ka võimalus haigestunud või puhkusel viibivaid töötajaid asendada.
Suur hooldusfirma ei suhtu oma klienti personaalselt
Kes meist ei sooviks personaalset teenindust ning seda, et haldur sinu ärihoonet juba tunneks ning sa ei peaks iga kord talle helistades hakkama ennast uuesti tutvustama? Üldiselt arvatakse, et väikefirmas aetakse asju personaalsemalt. Reaalsuses ei ole vahet, kas tegemist on väikese või suure firmaga, sest suhtumine klientidesse tuleb ettevõtte ärifilosoofiast. Ka suures firmas on võimalik kliendile läheneda personaalselt ning tunda tema vajadusi peensusteni.
Suure firma kasuks räägib asjaolu, et teenust ostes suhtledki ainult selle ühe ettevõttega, mis suudab pakkuda teenuste täispaketti. Kaasaegse hoone süsteemide hoolduse juures on väga oluline jälgida hoolduse käigus tervikpilti, kuna süsteemid on omavahel tihedalt seotud. Sageli ei saa näiteks kütte- ja jahutussüsteeme selgelt eristada. Hooneautomaatika kaudu tihedas koostöös tööötavates süsteemides ei tohi tekkida vastuolusid, aga kui igal süsteemil on erinev hooldaja, kipuvad süsteemide vahele jääma nn hallid alad, mida keegi ei jälgi ja mis toob kaasa näiteks energia raiskamist.
Artikkel ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Tallinna vanalinn.
Saated
  • 15.04.26, 11:30
Tallinna katab uus kinnisvaratrend: arendajad müüvad ruutmeetrite asemel pikaealisust
Seileri Kvartali II etapi ehitustanner, siin peaksid majad valmima aasta pärast. Taamal laiub Pärnu linnasüda.
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Uudised
  • 20.04.26, 06:00
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Vilniuse linnaarhitekt Laura Kairiene.
Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Kui tehinguga seotud lisakulud vähenevad, aitab see tuua turule inimesi, kes muidu jääksid veel ootama, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.04.26, 11:51
Turuergutamine: LVM ja SEB katsetavad 0-eurost notarikulu ja laenulepingut
Süsta tänava kinnistud paiknevad väga heas asukohas, kus lähedusse jääb nii sadam kui peamised transpordiühendused.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 08:53
Sadamaäärsed atraktiivsed kinnistud Süsta tänaval jõudsid müüki ning ootavad arendajat

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele