Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida arvestada planeeringu koostamisel?
Millist planeeringuliiku valida, kui kaalutakse ehitise asukohta mitme omavalitsuse territooriumil, kirjutab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ministeeriumi blogis.
Tiit Oidjärv
Foto: Rahandusministeerium
Praegu kehtivas planeerimisseaduses on kuus planeeringuliiki: üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering. Oskuslikul ja teadlikul valikul saab kohe peale planeeringu kehtestamist minna üle ehitamise faasi.
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.