Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalade veekogusse laskmine eeldab luba
Keskkonnaamet tuletab seoses Maardu järve lastud karpkaladega meelde, et võõrliike ei tohi Eesti veekogudesse asustada.
Karpkala
Foto: Pixabay
Selleks, et üldse mingeid kalu kuhugi veekogusse lasta, on vaja kõigepealt hankida keskkonnaameti luba. Karpkalu, nagu ka teisi võõrliike, Eesti veekogudesse asustada ei lubata, kuna need ohustavad veekogude ökosüsteemi.
Maardu linnavalitsus kavatses Maardu järve puhastada karpkaladega, mis muudavad põhjasetteis sonkides vee paraku veelgi sogasemaks. Maardu järve puhastamiseks on vaja leida muid võimalusi, selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Harrastuskalameeste poolt armastatud Maardu järve võib asustada näiteks haugi.
Kui veekogusse kalu asustatakse, peab selle juures viibima ka loa andja ehk keskkonnaameti esindaja. Eraomandis, sh mitte avalikuks kasutamiseks oleva veekogu asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema esindaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.