Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: kas kerkiv ehitushind kasvatab kinnisvara väärtust?
Pika stabiilsuseperioodi järel on ehitushinnaindeks võtnud konkreetsema suuna tõusu poole. Erinevate indeksi komponentide aastane kasv oli 2017 teises kvartalis 0,7-2,0%. Summaarne ehitushinna indeksi aastane kasv on 2017 teises kvartalis 1,5%.
Ehituskraana Tallinna kaubamaja lähistel 2017 septembris.
Foto: kinnisvarauudised.ee
Statistilise ehitushinnaindeksi juures tuleb mainida, et see kajastab päris elus toimuvat viitajaga. Nii ehitajad kui ka kinnisvaraarendajad tunnistavad üsnagi üksmeelselt, et ehitushinnad on kerkinud ja rohkem, kui indeks näitab.
Olukorras, kus tööjõu kulu kiirelt kasvab, on ühest küljest imekspandav, et ehitushinnas on tööjõu komponendi osa kasvanud aastaga ainult 1,2%. Teisalt on tööjõu kui olulise sisendi kallinemine igati loogiline põhjus, miks ehitushinnad võiksid jätkuvalt kerkida.
Seejuures tuleb arvestada, et kinnisvaraarendus on väga kulupõhine. Kuludest omakorda suure osa moodustab ehituskulu. Nii võiks järeldada, et ehituse kallinemine on oluline tegur, mis elamispindade hindu tõususuunas lükkab.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.