Pika stabiilsuseperioodi järel on ehitushinnaindeks võtnud konkreetsema suuna tõusu poole. Erinevate indeksi komponentide aastane kasv oli 2017 teises kvartalis 0,7-2,0%. Summaarne ehitushinna indeksi aastane kasv on 2017 teises kvartalis 1,5%.

- Ehituskraana Tallinna kaubamaja lähistel 2017 septembris.
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Statistilise ehitushinnaindeksi juures tuleb mainida, et see kajastab päris elus toimuvat viitajaga. Nii ehitajad kui ka kinnisvaraarendajad tunnistavad üsnagi üksmeelselt, et ehitushinnad on kerkinud ja rohkem, kui indeks näitab.
Olukorras, kus tööjõu kulu kiirelt kasvab, on ühest küljest imekspandav, et ehitushinnas on tööjõu komponendi osa kasvanud aastaga ainult 1,2%. Teisalt on tööjõu kui olulise sisendi kallinemine igati loogiline põhjus, miks ehitushinnad võiksid jätkuvalt kerkida.
Seejuures tuleb arvestada, et kinnisvaraarendus on väga kulupõhine. Kuludest omakorda suure osa moodustab ehituskulu. Nii võiks järeldada, et ehituse kallinemine on oluline tegur, mis elamispindade hindu tõususuunas lükkab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.