Energiatõhusus Ärikinnisvara halduse konverentsil

Aruteluringi kutsutud eksperdid on AS Landholder tegevjuht Tõnis Kasemägi, Energiapartner OÜ tegevjuht Mikk Saar ja Riigi Kinnisvara ASi energiatõhususe projektijuht Mikk Maivel.

Kõigil neil on pikaajaline kogemus energiatõhusate lahenduste võrdlemisel ja on ette näidata ka seda, mida on juba n-ö praktikas ning Eesti tingimustes järele proovitud.

Tõnis Kasemägi on viimastel aastatel avalikku tähelepanu pälvinud Hiiulaame ehitatud Keramajaga, mille fassaadi katavad päikesepaneelid. Seda maja on uudistamas käidud isegi teiselt poolt maakera.

Mikk Saar ja Mikk Maivel on kursis sellega, kuidas energiatõhususe ihalus ehitushindu mõjutab ja mida võib Euroopa Liidu normatiivide rakendumisest siin pilvises ja suhteliselt külmas Eesti kliimas lähiaastatel oodata. Nad jagavad seda teadmist ka tänavuse Ärikinnisvara konverentsi osalejatega ning annavad neile omalt poolt praktilisi soovitusi.

Energiatõhusus on praegu muuhulgas päevakorras ka seetõttu, et juba alates 2019. aastast tuleb kõik avalikud hooned ehitada A-energiaklassiga. Pisut hiljem peavad juba kõik uued hooned sellistele nõudmistele vastama. Harjumatult kõrged energiatõhususe nõuded laienevad seejuures ka rekonstrueeritavatele ning laiendatavatele hoonetele, mis ei ole muinsuskaitse all.

Praegu on A-energiaklassi hooneid Eestis veel väga vähe. Maja katustele ja põldudele on hakatud rajama esimesi suuremaid päikesejaamu. Vanemaid hooneid armastatakse endiselt täiendavalt soojustada. Loomulikku ventilatsiooni asendab üha sagedamini sundventilatsioon, mis vajad töökorras püsimiseks täiendavat hoolt ning kulutusi kogu maja elukaare kestel.

Valdav osa uusarendusi valmib B-energiaklassiga, kuid viimasel paaril-kolmel aastal on ikak veel turule toodud ka C-energiaklassiga uusi hooneid. Eestis on arvukalt sellist vanemat ärikinnisvara, kus kohtame energiamärgiseid D, E, F ja H. Üsna sageli ei ole vanemate hoonete energiatarbimise vastavust kaasaegsetele normidele aga üldse mõõdetud ning energiamärgis puudub.