3 november 2017

Eesti Energia müüs hüdroelektrijaama

Linnamäe hüdroelektrijaam  Foto: Ivo Kruusamägi / Wikipedia

Loodusliku lõhe kudemistingimuste parandamise käigus muutub Linnamäe elektrijaam peagi kasutuks, sest elektrit seal enam toota ei või. Sellele vaatamata õnnestus Eesti Energial elektrijaam maha müüa.

Augustis kuulutas Eesti Energia välja Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise. Enampakkumise vastu tundis huvi kuus ettevõtjat, kuid oma pakkumuse esitas neist vaid üks, osaühing Wooluvabrik. 1. novembril andis energiahiid hüdroelektrijaama ostjale üle, teatas Eesti Energia.

Augustis kirjutas Äripäev, et Eesti Energia väsis riigiga lõhe kaitse teemadel vaidlemast ja otsustas hüdroelektrijaamama maha müüa (loe täpsemalt SIIT).

Lugeja arutles selle artikli kommentaariumis teemal, kui palju on riik ning maksumaksjad valmis peale maksma, et lõhe kudeks 1 kilomeetrisel Jägala jõe lõigul, mis jääb hüdroelektrijaama ja Jägala joa vahele. Ta soovitas arvutuse aluseks võtta lõhe kilohinna poes, kudemisvõimaluste paranemisest lisanduvad loodusliku lõhe kilod ja hüdroelektrijaama lammutamisest tuleneva kinnisvara väärtuse languse.

“Teoreetiliselt võib öelda, et Tallegg'i tibudel on ka õigus elule,” kommenteeris ta samas ja lisas, “praktiliselt on Euroopa Liit aktsepteerinud elustibude "humaanse hakkimismasina". Kas meil on õigus kasse steriliseerida? Mille poolest erineb lõhe, kana ja kassi inimõigus? Palun magistritööd sel teemal...”

Enampakkumise alghinnaks oli 648 076 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte kokkuleppel Eesti Energia ostusummat ei avaldanud.

Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks.

„Linnamäe elektrijaama toodang eelmisel aastal moodustas ligikaudu ühe protsendi kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust, seetõttu oli meie jaoks tegemist südamelähedase, kuid pigem sümboolse tootmisüksusega. Uute võimsuste rajamisel keskendume hetkel päikese- ja tuuleenergia võimsustele,“ selgitas Kaasik.

Jägala jõel asuv Eesti suurim Linnamäe hüdroelektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteerijaks oli Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus.

Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806