Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia müüs hüdroelektrijaama
Loodusliku lõhe kudemistingimuste parandamise käigus muutub Linnamäe elektrijaam peagi kasutuks, sest elektrit seal enam toota ei või. Sellele vaatamata õnnestus Eesti Energial elektrijaam maha müüa.
Augustis kuulutas Eesti Energia välja Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise. Enampakkumise vastu tundis huvi kuus ettevõtjat, kuid oma pakkumuse esitas neist vaid üks, osaühing Wooluvabrik. 1. novembril andis energiahiid hüdroelektrijaama ostjale üle, teatas Eesti Energia.
Lõhe, kana ja kassi inimõigus
Augustis kirjutas Äripäev, et Eesti Energia väsis riigiga lõhe kaitse teemadel vaidlemast ja otsustas hüdroelektrijaamama maha müüa (loe täpsemalt SIIT).
Lugeja arutles selle artikli kommentaariumis teemal, kui palju on riik ning maksumaksjad valmis peale maksma, et lõhe kudeks 1 kilomeetrisel Jägala jõe lõigul, mis jääb hüdroelektrijaama ja Jägala joa vahele. Ta soovitas arvutuse aluseks võtta lõhe kilohinna poes, kudemisvõimaluste paranemisest lisanduvad loodusliku lõhe kilod ja hüdroelektrijaama lammutamisest tuleneva kinnisvara väärtuse languse.
“Teoreetiliselt võib öelda, et Tallegg'i tibudel on ka õigus elule,” kommenteeris ta samas ja lisas, “praktiliselt on Euroopa Liit aktsepteerinud elustibude "humaanse hakkimismasina". Kas meil on õigus kasse steriliseerida? Mille poolest erineb lõhe, kana ja kassi inimõigus? Palun magistritööd sel teemal...”
Enampakkumise alghinnaks oli 648 076 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte kokkuleppel Eesti Energia ostusummat ei avaldanud.
Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks.
„Linnamäe elektrijaama toodang eelmisel aastal moodustas ligikaudu ühe protsendi kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust, seetõttu oli meie jaoks tegemist südamelähedase, kuid pigem sümboolse tootmisüksusega. Uute võimsuste rajamisel keskendume hetkel päikese- ja tuuleenergia võimsustele,“ selgitas Kaasik.
Jägala jõel asuv Eesti suurim Linnamäe hüdroelektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteerijaks oli Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus.
Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Pardal on juba tippinvestorid
4
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
5
Suur uusarenduste ülevaade
Viimased uudised
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele