Tarbeesemed ja seadmed tunnevad kasutaja näo järjest tihedamini ära ning see avab ühelt poolt uusi võimalusi, kuid teisalt muudab oluliselt meie elu, kirjutab tarkvarafirma Helmes partner René Oruman uues teemaveebis Innovatiiv.
Microsofti olemasolevat näotuvastusprogrammi saab rakendada väga paljudeks asjadeks, alates igat tüüpi ligipääsude tagamisest: parklasse sissesõit, postkasti avamine, koduukse, kontoriukse avamine, postipaki vastuvõtmine, kasiinosõltlaste tuvastamine, tagaotsitavate tuvastamine, alaealisuse kontroll, inimese asukoha tuvastamine (näiteks kooliõpilase sisenemine kooli) jne. Mitte väga kauges tulevikus tunneb kaupluse IT-süsteem siseneva inimese ära ja sealt lahkudes võtab tehtud ostude eest tema pangakontolt raha automaatselt.
Näotuvastuse potentsiaali on rakendatud kõige rohkem Hiinas, kus see on kasutusel näiteks WC-des, et tuvastada tualettpaberi vargaid.
Loe René Orumani kirjutatut pikemalt
SIIT.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tark ärikinnisvara kasutab näotuvastustehnoloogiat haldus- ja hoolduskulude optimeerimiseks üsna mitmes funktsioonis. Eesti publikule tutvustatud näiteks sellisest targast majast on ISSi peakontori hoone Kopenhagenis, millest räägiti tänavusel Ärikinnisvara halduse konverentsil.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.