• 08.11.17, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida kortermajas külma saabudes tähele panna?

Kinnisvaraomanikud valmistuvad jahedaks ja vihmaseks ajaks, kirjutab aastaid erinevaid haldusküsimusi lahendanud Uus Maa Kinnisvarabüroo Kadrioru büroo maakler Indrek Servinski.
Mida kortermajas külma saabudes tähele panna?
  • Foto: Pixabay
Korteriühistud ja hooned on kõik erinevad, igal majal on oma nägu ja seetõttu vajab kinnisvara ka erinevat lähenemist ning erinevaid ettevalmistustöid. Järgnevalt aga mõned näpunäited, mida võiks korteriühistu arvestada õueala ja maja välisosa talveks ettevalmistamisel.
Lehekoristus vihmaveerennidest
Kui maja ümber on kõrghaljastust, on sügisel päris palju lehekoristust. Lehti tuleb koristada hoovist, terrassilt, tee äärest ning ka katuselt ja vihmaveerennidest. Pahatihti jäävad just katused ja vihmavee äravoolud koristamata, kuna ligipääs on keeruline, nõuab eritehnikat ja oskustega inimest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sügisel ebameeldivana tunduva töö „unustamine“ võib kevadel nõuda juba tõsisemat remonti sademevee süsteemile.
Koristamata vihmavee rennidesse jääva lehe ja oksasoga ei lase veel ära voolata. Kuna torudes ja rennides on veevool takistatud, hakkab vesi otsima teist teed ja pahatihti voolab katuselt alla mööda maja seina, rikkudes nii maja fassaadi.
Väldi jääd vihmaveetorudes
Tasub teada, et katuserennidesse ja sadeveetorudesse ummistuse tõttu jäänud külmunud vesi on raske. Seetõttu kipub vesi renne ja torusid lõhkuma, painutades neid majast eemale ja purustades liitekohtasid.
Muidugi ei külmu torud ja rennid ära ainult puulehtedest tekkinud ummistuse tõttu. Jääl on omadus kasvada, kui päeval ilm sulatab ja öösel külmetab, kuid sellisele olukorrale on lihtne lahendus. Kahjude vältimiseks tuleb katuserennidesse ja äravoolu torudesse paigaldada küttekaablid, mis takistavad jää teket ja kogunemist süsteemi.
Liivakast ja voolikud talveks varju
Kui kortermaja hoovis on lastele liivakast, on soovitav lehtede langemise ajaks ja ka talveks katta liivakast kattega, olgu siis selleks kas kaasas olnud kaas, lihtne kile või presenditükk. Kevadel on lastel palju rõõmu, kui nende liivakastis olev liiv on puhas ega ole segunenud kõdunevate lehtede ja muu talvise mustusega.
Ärge unustage enne külmade tulekut õuest kokku korjata kastmisvoolikuid. Ikka ja jälle on külmade saabumisel kuulda, kuidas välja unustatud kastmisvoolikud on vaja kokku korjata ja külmunud vesi vaja voolikus üles sulatada. Sellist lisatööd on võimalik vältida, kui korjata voolikud kokku n-ö õigel ajal, enne külmade tulekut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Küttekolded ootavad hooldust
Igal aastal tuleb korteri- ja majaomanikele meenutada, et külmaks talveks tagab sooja ning ohutu olemise vaid korras ja hoolitsetud kütteallikas, olgu selleks siis kaugküttel töötav soojavaheti maja soojasõlmes, gaasikatel või tahkel kütusel töötav ahi. Iga seadme tootja on seejuures öelnud, kunas peaks tegema seadmele hooldust.
Soovituslikest hooldustähtaegadest tasub kinni pidada ja on kasulik, kui töid palgatakse tegema oma ala spetsialist, kes teab, mida teeb ja annab garantii, et hooldus viiakse läbi nõuetekohaselt. Asjatundjalt regulaaset kütteallikate hooldust tellides on kinnisvaraomanik teinud omalt poolt kõik, et talvel ei juhtuks õnnetusi.
Erinevaid töid on veel, mida enne talve tulekut teha ja võib isegi öelda, et maja juures ei saa töö kunagi otsa. Tihti on kortermajad lahendanud oma haldus- ja hooldusprobleemid lepingutega, kus haldusfirma käib kohal, jälgib igapäevaselt olukorda ja lahendab kõik tekkivad küsimused. Korteriühistu juhatus tegeleb sel juhul ainult ühistu tööga ja usaldab haldusküsimused koostööpartneri lahendada, kes valmistab talve tulekuks ette nii maja kui ka õueala.
Artikkel ilmus septembrikuu erilehes Kinnisvara.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.12.25, 13:07
Järgmine aasta lõpeb 1400 objektil automaatse tulekahjuteate edastamine häirekeskusesse – mida see tähendab?
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele