Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidu kasutamine vähendab stressi
Esialgsed uuringud näidanud, et puidu kasutamine mõjub positiivselt nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, ütleb Texase Austini Ülikooli dotsent ning arhitekt Ulrich Dangel.
Okaspuud on aastasadu Eestis peetud väärt ehitusmaterjaliks, kuid viimase sajandi jooksul tegi võidukäiku betoon.
Foto: kinnisvarauudised.ee
“Kuna seni on ehituses rõhku pandud õhukindlusele ehk kuidas hoida kokku maja kütte- ja jahutuskuludelt, siis seda tehes me tegelikult hoiame kinni ka kõiki toksiine, mida ehitusmaterjalid endas peidavad ning mida igapäevaselt sisse hingame,” rääkis Dangel Rahvusvahelisel puitarhitektuuri ja –inseneeria konverentsil.
Puidu kasutamine ehituses aitab seevastu hoone sisekliimat modereerida. Näiteks kui ruumis on liialt palju inimesi, aitab puit liigset niiskust sisse imeda ning kui ruumis on liialt kuiv õhk, eritab puit vajalikku niiskust. “Samuti on esialgsed uuringud näidanud puidu kasutamise positiivset efekti inimeste füüsilisele ning vaimsele tervisele, vähendades stressi ning takistades selle tekkimist,” lisas Dangel.
Inimesed veedavad umbes 96-98% oma ajast siseruumides. Dangel avaldas arvamust, et lähema 10 aasta jooksul hakkavad tellijad ja ehitajad puitu betoonile eelistama.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.