Mäki avaldas seejuures arvamust, et praegu töötab Eestis selliselt 5000 inimest. “Nende pealt ei laeku sotsiaalmaksu mitte kuhugi, neil pole mingit sotsiaalset kaitset, kui midagi peaks juhtuma,” rääkis Mäki. “See on rohkem inimkaubandus kui tööjõu vahendamine.”
Kuna sel aastal täitus esmakordselt välismaalaste sisserände piirarv, saavad tööandjad alternatiivina registreerida välismaalasi lühiajalisele tööle. Nii registreeritud inimesed võivad Eestis töötada aasta jooksul kuni 270 päeva. Kui mullu jäi lõhiajaliselt Eestis tööle registreeritud välismaalaste arv alla 2000, siis tänavu on neid üle 7000. Suurim osa välismaalasi töötab ehituses.
Poolast tulevad ukrainlased, valgevenelased ja moldovlased tulevad Mäki sõnul Eestisse nagu turistid ja seejärel on võimatu kontrollida, kes kuhu tööle läheb. “Maksuamet ei ole selle kontrollimisest eriti huvitatud. Nad vaatavad parem kaubanduskeskuste parklas, ega mõne firmajuhi auto seal parkimas pole,” märkis Mäki.
Loe täispikka Äripäeva artiklit SIIT.