Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eduelamus või kanepimahv?
Meditsiiniteaduste doktor ja Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro lahkab tänavusel psühholoogiakonverentsil edusõltuvust ja küsib, kas see on ärimaailma uus diagnoos.
Konverentsi korraldaja Aira Tammemäe selgitab, et peamine eduga kaasnev oht on peapööritus. Kuidas edu mõjub ja kas tekitab sõltuvust, oleneb inimese üldisest vaimsest tervisest, intellektist ja geneetilisest soodumusest.
Seos kinnisvaraäriga
Äri rajamine eduelamusele on kinnisvaravahenduses üsna levinud ja seda mitte üksnes Ameerikas, vaid ka Eestis.
Eduga võib samas ära harjuda nii, et inimene on pidevas mürgistuse seisundis. Ja kui keskkond muutub – kas sellepärast, et maailm muutus või sellepärast, et edukas inimene astus ise mullist välja –, tekivad sõltuvust iseloomustavad rängad võõrutusnähud.
Edusõltuvus on nagu iga sõltuvushäire, märgib Tammemäe. Alguses annab edudoos hea tunde. Eduelamus kütab sooritusvõimet, kuni ühest annusest enam ei piisa. Saavutus ei rõõmusta enam, vaid tekitab vajaduse jõuda veelgi kaugemale. Ligi hiilib ka edu pohmell. Eile oli kõik hästi, aga täna on maailm tühi, masendav paik. Ja fookus lähebki paigast.
Edukoolitajad on nagu narkodiilerid, lisab ta. Kui usk edusse kipub kaduma ja on vaja uut doosi, saab seda leida koolituselt. Kõrvaltvaatajale võib selline koolitus tekitada iivelduse, kuid särasilmne eestkõneleja loob oma edulugudega illusiooni, mille järgi saalitäis hõiskavat rahvast januneb.
Loe Aira Tammemäe täispikkuses edusõltuvuse analüüsi SIIT.
Vaata 8. detsembril 2017 toimuva psühholoogiakonverentsi kava ja esinejate tutvustusi SIIT.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele