Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute korterite ehitushind teeb panka murelikuks
Swedbanki hinnangul on elukondlik kinnisvaraturg stabiilne ja laenumahud endiselt kasvamas. Üks kolmandik tehingumahust kuulub uusarenduste korteritele, kuid 1400 eurole ruutmeetri kohta kasvanud ehitushind teeb muret.
Kuu jooksul müüvad kinnisvaraarendajad keskmiselt maha 270 uut korterit ja sama müügitempoga jätkub n-ö laovaru vaid üheks aastaks. Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhi Tarmo Ulla sõnul on 2017. aastal väljastatud eluasemelaenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 17% suurem, kuid moodustab siiski vaid 40% 2007. aasta laenumahust.
Swedbanki tõdemus
Uute korterite ostjad on kõigis Eesti tõmbekeskustes väga hinnatundlikud. Tartus tuleb suur osa uute koretrite müügist kahest arendusprojektist, kus ruutmeetri hind jääb alla 1500 euro.
Teine oluline erinevus eelmise buumi tippaastast seisneb selles, et omavahendite maht kinnisvaratehingutes püsib 43% tasemel. 2007. aasta buumi ajal oli laenuraha osakaal tehingutes pea 100%.
Kortermajade puhul teeb Swedbanki murelikuks, et ruutmeetri ehitushind kasvanud 2017. aasta algusega võrreldes 20% ja jõudnud 1400 euroni ruutmeetri kohta, rääkis panga kinnisvarasektori juht Ero Viik.
Swedbanki andmetel oli korterelamute ehitushinna tasemeks aasta alguses 1100-1200 eurot ruutmeetri kohta. „Arendajatega vesteldes on meile öeldud, et alla 1400 euro ruutmeetri kohta ei ehita korralikku hoonet enam valmis,“ ütles Viik.
Elamispindade turule on tulemas senisest veelgi suuremaid arendusprojekte. Väiksemate arenduste osakaal väheneb ja seda eelkõige ehitushinna kasvu tõttu. Ühisrahastusest hangivad vahendeid eelkõige väiksema kogemusega kinnisvaraarendajad, kellest esimesed on juba ka makseraskustes, lisas Viik.
Keskmine eluasemelaenu summa ulatub kolme kvartali lõikes 77 000 euroni, uue vara puhul on see veidi kõrgem – 105 000 eurot. 45% kodulaenudest võetakse koos kaastaotlejaga, uue vara puhul on sama näitaja 52%. Keskmine laenuperiood on jäänud varasemaga võrreldes samasse suurusjärku ehk 22–23 aastale.
Enamik laenuvõtjaid on jätkuvalt sissetulekugrupis 1000–1500 eurot, samas on üle 1500-eurose sissetulekuga laenajate osakaal kasvamas. Keskmine omafinantseeringu summa põsib stabiilselt 29 000 eurol, uue vara ostul on keskmine omafinantseering 41 000 eurot.
Kinnisvaraturu aktiivsus Tallinnas ja Harjumaal on selle aasta esimese üheksa kuuga kasvanud 7% ning korterite hinnad 8%, samas on hinnakasv aeglustumas. Uute korterite müük püsib aktiivsena. Eesti eluasemelaenude portfelli maht kasvas aastaga 6%.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele