BIMi ja ehituse poolelt vaadates on samas vaja senisest rohkem standardiseeritust, leidsid tehnoloogia ja ehituse paneelis osalejad. Praegu valmivad pea kõik uued hooned erilahendustena. "Arhitektidele see loomulikult meeldib," märkis YIT asepresident Marko Oinas. Erilahendused võtavad samas üksjagu lisaaega ja raha, seda nii kavandamise faasis, püstitamisel kui ka hilisemal hooldusel.
Büroopindade puhul oli küsimärgi all, kas kinnisvaraomanikud on eelseisvateks muutusteks valmis ja kas viie aasta pärast on kellegil büroopindu üldse vaja, kui nn freelancerite osakaal kasvab ja nad ei ole valmis bürookeskkonna eest sentigi maksma. Technopolis Plc tegevjuht Keith Silverang lajatas teemat kommenteerides: "Magatakse nii pikalt, kui võimalik. Kas siis tehakse kollektiivne enesetapp? Võibolla."
Silverang avaldas arvamust, et pankadel ei ole uut tüüpi büroode vastu midagi, kus kasutajad maksavad mitte büroopinna, vaid lisateenuste eest. "Reaalsus on, et pank tuleb ise meie juurde ja küsib, kas te vajate raha, kas on mingit auku, mida me saaks oma rahaga kinni toppida," täpsustas ta.
Eestis tegutsevad kommetrspangad on küsinud kinnisvaraarendajatelt siiani pikaajalisi üürilepinguid. Üha vähem ettevõtteid on valmis pikaajalist üürilepingut sõlmima, kuna ei tea, kuidas neil eeloleval kolmel kuni viiel aastal läheb.
Kinnisvarasegmentide potentsiaali hääletusest võtsid Nordic Real Estate Forumil osa saalis viibinud kinnisvaraspetsialistid, keda oli arvukalt ka Eesti naaberriikidest. Rahvusvaheline kinnisvarakonverents toimus 30. novembril Tallinnas. Erinevalt varasemast oli konverents 100% inglisekeelne.