Kõige suurem osa Nordic Real Estate Forumil toimunud küsitlusest osavõtnuid, 39%, arvas, et 2018. aastal on kõige rohkem potentsiaali elukondliku kinnisvara turul.
- Milline on parim ellujäämisviis, põhjustas vaidlust. Pildil avaldab oma arvamust BPT Real Estate juht Indrek Hääl. Foto: Andre Altjõe
Samas pidas 26% kõige potentsiaalikamaks büroopindade turgu, 25% tööstuskinnisvara ja 10% nägi enim potentsiaali kaubanduses.
Konverentsi paneelides osalejad arutlesid, mis aitaks kinnisvaraomanikel aktiivse kinnisvaraarenduse, muutuva tarbijakäitumise ja tiheneva konkurentsi tingimustes ellu jääda. Kohati kiskus vaidlus päris tugevaks ning lavalt lendasid ka ropud sõnad.
AccorHotels Eastern Europe & Orbis arendusosakonna juht Frank Reul märkis investorite paneelis, et ellu jäämiseks peab kinnisvaraomanik hakkama tarbijat nägema kui indiviidi. See võimaldab teenida kinnisvarainvesteeringutest kõige paremat tootlust.
BIMi ja ehituse poolelt vaadates on samas vaja senisest rohkem standardiseeritust, leidsid tehnoloogia ja ehituse paneelis osalejad. Praegu valmivad pea kõik uued hooned erilahendustena. "Arhitektidele see loomulikult meeldib," märkis YIT asepresident Marko Oinas. Erilahendused võtavad samas üksjagu lisaaega ja raha, seda nii kavandamise faasis, püstitamisel kui ka hilisemal hooldusel.
Büroopindade puhul oli küsimärgi all, kas kinnisvaraomanikud on eelseisvateks muutusteks valmis ja kas viie aasta pärast on kellegil büroopindu üldse vaja, kui nn freelancerite osakaal kasvab ja nad ei ole valmis bürookeskkonna eest sentigi maksma. Technopolis Plc tegevjuht Keith Silverang lajatas teemat kommenteerides: "Magatakse nii pikalt, kui võimalik. Kas siis tehakse kollektiivne enesetapp? Võibolla."
Silverang avaldas arvamust, et pankadel ei ole uut tüüpi büroode vastu midagi, kus kasutajad maksavad mitte büroopinna, vaid lisateenuste eest. "Reaalsus on, et pank tuleb ise meie juurde ja küsib, kas te vajate raha, kas on mingit auku, mida me saaks oma rahaga kinni toppida," täpsustas ta.
Eestis tegutsevad kommetrspangad on küsinud kinnisvaraarendajatelt siiani pikaajalisi üürilepinguid. Üha vähem ettevõtteid on valmis pikaajalist üürilepingut sõlmima, kuna ei tea, kuidas neil eeloleval kolmel kuni viiel aastal läheb.
Kinnisvarasegmentide potentsiaali hääletusest võtsid Nordic Real Estate Forumil osa saalis viibinud kinnisvaraspetsialistid, keda oli arvukalt ka Eesti naaberriikidest. Rahvusvaheline kinnisvarakonverents toimus 30. novembril Tallinnas. Erinevalt varasemast oli konverents 100% inglisekeelne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraarendusettevõte Avalon ehitab Tartu mnt 44 aadressile LEED sertifikaadi nõuetele vastavat äripindadega korterelamut. Selle teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Avalon on üks esimesi arendajaid, kes korterhoonele kvaliteedisertifikaati taotleb.