Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteritega spekuleerimine võtab hoogu maha
Võrreldes 2016. aastaga on spekulatiivse taustaga ehk valdavalt edasimüügiks, sh flippimiseks soetatud korteritega tehtud tehingute osakaal vähenenud, kirjutab Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
2015. aasta novembrist 2016. aasta oktoobrini vahetas üks ja sama järelturu korter omanikku vähemalt kahel korral ligi 1 300 juhul, moodustades tehingute koguarvust 15%. Seevastu 2016. aasta novembrist 2017. aasta oktoobrini vahetas mitmendat korda omanikku pea 13% vähem kortereid. Korteritehingute koguarvust moodustasid need tehingud 12%.
Lisaks järelturu korteritele on edasimüügiks ostetud ka uusi kortereid, kuid võlaõigistehingute tõttu ei ole nende edasimüüki võimalik täpselt määratleda. Tõenäoliselt jääb uute korterite edasimüügi osakaal kõikidest korteritehingutest alla 5%.
Spekulatiivstet tulu raskem teenida
Nii puhtalt spekulatiivsel eesmärgil kui ka flippimiseks ehk ostmiseks-remontimiseks-müügiks soetatud korterite tehingute arv väheneb peamiselt muutuva turuolukorra tõttu.
Jätkuvalt suure nõudluse ja kapitaalremonti vajavate magalakorterite alanenud pakkumise tõttu on konkurents tihenenud ning hinnad kasvanud, kuid turul tervikuna on järelturu korterite hinnakasv püsinud pigem mõõdukas, olles viimase 12 kuu jooksul magalapiirkondades ligi 5%-lise kasvutempo juures.
Ühtlasi on märgata mõningast korterimüügi pikenemist, mis tuleneb tüüpkorterite puhul ennekõike asjaolust, et uute ja vanemate korterite hinnaerinevus on vähenenud ning vanematele korteritele eelistatakse pigem uusi. Lähitulevikus jätkub järelturul pakkumise kasv nii uute korterite eelistamise tõttu kui ka põhjusel, et valdavalt tüüpkortereid ostvate noorte osakaal väheneb.
Flippijad püüavad säilitada kasumimarginaali
Korterite edasimüüjad peavad tänases turusituatsioonis taluma järjest enam remonttööde alguse venimist. Ehitusmeestel on palju tööd ning järjekorrad on pikad nii maalritel, tapeetijatel ja elektrikutel kui ka torumeestel, rääkimata universaalsetest töömeestest, kes suudavad kogu korteri otsast lõpuni ise korda teha.
Võib täheldada, et edasimüügiks soetatakse rohkelt kortereid eraisikute nimele. Kahe aasta jooksul saab ühe elukoha müüa tulumaksuvabalt. Lisaks mängib siin rolli asjaolu, et remondimehed soovivad tasu saada mustalt ning seetõttu ei ole remondikulusid võimalik ettevõtte raamatupidamisse kanda.
Renoveerimistööde hinnad on viimase 12 kuu jooksul kallinenud erinevates Eesti suuremates linnades 15-20%. Kahe- kuni kolmetoalise korteri kvaliteetse kapitaalremondi ja köögimööbli paigaldamisel tuleb arvestada ligikaudu 200-250 eurose väljaminekuga ruutmeetri kohta.
Kuna flippimiseks sobivaid kortereid on vähe, järelturu hinnakasv aeglustub ning remondikulud kasvavad, tehakse omaniku kasumimarginaali säilitamiseks võimalikult odavat remonti.
Hetkel kuum
Investeerimisbuum soodustab kiiret edasimüüki
Lasnamäe näitel on edasimüüdud korterite keskmiseks pindalaks 45 ruutmeetrit ning esialgse ostu- ja hilisema müügihinna erinevus on valdavalt jäänud 30-40% juurde. Korterite edasimüük on enamjaolt aset leidnud nelja kuni kuue kuu jooksul.
Terves Tallinnas on märgata 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda omanikku vahetanud korterite seas ennekõike 20 000 - 35 000 eurot maksvaid n-ö kööktube, milliste puhul on üürikinnisvarasse investeerimise tõttu näha tugevat nõudlust.
Paljudel juhtudel on koheseks edasimüügiks soetatud korterite puhul märgata tehinguid, mis leiavad aset koguni ühel ja samal päeval – notari juures viiakse järjestikustel aegadel läbi ühe ja sama korteri võõrandamine juba järgmisele omanikule kinnistusraamatu kande jõustumist ootamata.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele