Võrreldes 2016. aastaga on spekulatiivse taustaga ehk valdavalt edasimüügiks, sh flippimiseks soetatud korteritega tehtud tehingute osakaal vähenenud, kirjutab Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste
  • Kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste
  • Foto: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall
2015. aasta novembrist 2016. aasta oktoobrini vahetas üks ja sama järelturu korter omanikku vähemalt kahel korral ligi 1 300 juhul, moodustades tehingute koguarvust 15%. Seevastu 2016. aasta novembrist 2017. aasta oktoobrini vahetas mitmendat korda omanikku pea 13% vähem kortereid. Korteritehingute koguarvust moodustasid need tehingud 12%.
Lisaks järelturu korteritele on edasimüügiks ostetud ka uusi kortereid, kuid võlaõigistehingute tõttu ei ole nende edasimüüki võimalik täpselt määratleda. Tõenäoliselt jääb uute korterite edasimüügi osakaal kõikidest korteritehingutest alla 5%.
Spekulatiivstet tulu raskem teenida
Nii puhtalt spekulatiivsel eesmärgil kui ka flippimiseks ehk ostmiseks-remontimiseks-müügiks soetatud korterite tehingute arv väheneb peamiselt muutuva turuolukorra tõttu.
Jätkuvalt suure nõudluse ja kapitaalremonti vajavate magalakorterite alanenud pakkumise tõttu on konkurents tihenenud ning hinnad kasvanud, kuid turul tervikuna on järelturu korterite hinnakasv püsinud pigem mõõdukas, olles viimase 12 kuu jooksul magalapiirkondades ligi 5%-lise kasvutempo juures.
Ühtlasi on märgata mõningast korterimüügi pikenemist, mis tuleneb tüüpkorterite puhul ennekõike asjaolust, et uute ja vanemate korterite hinnaerinevus on vähenenud ning vanematele korteritele eelistatakse pigem uusi. Lähitulevikus jätkub järelturul pakkumise kasv nii uute korterite eelistamise tõttu kui ka põhjusel, et valdavalt tüüpkortereid ostvate noorte osakaal väheneb.
Flippijad püüavad säilitada kasumimarginaali
Korterite edasimüüjad peavad tänases turusituatsioonis taluma järjest enam remonttööde alguse venimist. Ehitusmeestel on palju tööd ning järjekorrad on pikad nii maalritel, tapeetijatel ja elektrikutel kui ka torumeestel, rääkimata universaalsetest töömeestest, kes suudavad kogu korteri otsast lõpuni ise korda teha.
Võib täheldada, et edasimüügiks soetatakse rohkelt kortereid eraisikute nimele. Kahe aasta jooksul saab ühe elukoha müüa tulumaksuvabalt. Lisaks mängib siin rolli asjaolu, et remondimehed soovivad tasu saada mustalt ning seetõttu ei ole remondikulusid võimalik ettevõtte raamatupidamisse kanda.
Renoveerimistööde hinnad on viimase 12 kuu jooksul kallinenud erinevates Eesti suuremates linnades 15-20%. Kahe- kuni kolmetoalise korteri kvaliteetse kapitaalremondi ja köögimööbli paigaldamisel tuleb arvestada ligikaudu 200-250 eurose väljaminekuga ruutmeetri kohta.
Kuna flippimiseks sobivaid kortereid on vähe, järelturu hinnakasv aeglustub ning remondikulud kasvavad, tehakse omaniku kasumimarginaali säilitamiseks võimalikult odavat remonti.

Hetkel kuum

Investeerimisbuum soodustab kiiret edasimüüki
Lasnamäe näitel on edasimüüdud korterite keskmiseks pindalaks 45 ruutmeetrit ning esialgse ostu- ja hilisema müügihinna erinevus on valdavalt jäänud 30-40% juurde. Korterite edasimüük on enamjaolt aset leidnud nelja kuni kuue kuu jooksul.
Terves Tallinnas on märgata 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda omanikku vahetanud korterite seas ennekõike 20 000 - 35 000 eurot maksvaid n-ö kööktube, milliste puhul on üürikinnisvarasse investeerimise tõttu näha tugevat nõudlust.
Paljudel juhtudel on koheseks edasimüügiks soetatud korterite puhul märgata tehinguid, mis leiavad aset koguni ühel ja samal päeval – notari juures viiakse järjestikustel aegadel läbi ühe ja sama korteri võõrandamine juba järgmisele omanikule kinnistusraamatu kande jõustumist ootamata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Megadiili võrmefiguur EfTEN Capitali juht Viljar Arakas tunneb rõõmu.
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Fotol on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel võtsid teemad osadeks hoo ning lustiga.
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov osutab turukurioosumile.
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost on riiklikult tunnustatud kinnisvara korrashoiu ekspert ning kutseline kinnisvarahaldus- ja hooldusjuht (tase 6).
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele