03.01.18, 16:34

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omanike keskliit: kutsetunnistuse nõue riivab põhiõigusi

Rohkem kui 64 000 koduomanikku ühendav Eesti omanike keskliit avaldas, et on kutsetunnistuste kohustuslikuks muutmise ja ehitusturu täiendava riikliku reguleerimise vastu. Liidu hinnangul riivab nõue eraisikute põhiõigusi.

Vahetult enne jõulupühi teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uue aasta alguses jõustuvast minister Urve Palo allkirjaga määrusest, mille tulemusel keelatakse tegutsemine vastutava isikuna 11 ehitusvaldkonna kutsealal, kui lisaks erialasele ülikooliharidusele ei omata kehtivat kutsetunnistust.

Kinnisvarauudised.ee kommentaar

On mõistlik nõuda, et erinevate alade spetsialistid end ka peale kursuste, ametikooli ja ülikooli lõpetamist koolitaks ning valdkonnas ja mujal maailmas toimuvate uuendustega kursis hoiaks.

Paraku on Eestis üha vähem suuri ettevõtteid, mis töötajaid tasuta koolitaks. Koolituskulude kandmise kohustus lükkub seega üha rohkem erialaspetsialistide endi ja sageli nende omandisse kuuluvate väikeettevõtete õlule. Tihedas konkurentsivõitluses on aga Eesti väikeettevõtted juba aastaid läinud pigem seda teed, et küsivad oma teenuste eest nii madalat hinda, et see ei võimaldagi töötajate koolituse eest maksta.

Ehitusektori suurimaks probleemiks võib praegu nimetada ümbrikupalka. Maapiirkondades ja B2C sektoris, kus tellijaks on eraisikud, on ümbrikupalk isegi rohkem levinud kui riigihangetel. Võimaldab see ju kinnisvaraomanikel neile osutatud teenuste eest oluliselt vähem maksta.

Kinnisvaraturu toimimist pärsivad senisest üha rohkem nii varasemad kui ka praegused vajakajäämised ehituses, mis ei võimalda hooneile anda kasutusluba.

Eesti omanike keskliidu teatel on selline määrus sündinud kabinetivaikuses nii, et sadade inimeste töö ja karjääri lõppemisest on neid teavitatud vaid üks kuu ette. Ka kinnisvaraomanikke ei peetud vajalikuks määruse väljatöötamisse kaasata.

Avaldame järgnevalt Eesti omanike keskliidu seisukohad muutmata kujul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Olukorra näol, kus minister Palo keelab diplomeeritud ja kogenud ehitusspetsialistidel õpitud erialal teenuse osutamise, on tegu isiku põhiõiguse riivega, milleks ministril õigust ei ole. Määrust õigustav väide, et üleminek kutsepõhisele kvalifikatsiooni tõendamisele jõustus juba 2014. aasta suvel, on avalikkust eksitav. Vastupidi. 2014 aastal jõustunud ehitusseadustiku kohaselt võib ehitusvaldkonna erialaspetsialist tõendada oma kutsepädevust ka õppeasutuse diplomi ja töökogemusega. Seaduse kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada üksnes kvalifikatsiooninõudeid, mitte aga seda, kuidas nende olemasolu tõendatakse.

2. Kutseregister, mis on minister Palo nägemuses edaspidi ainsaks registriks, mille andmete põhjal on võimalik ehitusteenuse osutamiseks õigustatud isikut leida, ei ole selleks sobiv andmebaas. Selles puuduvad kontaktandmed ja info, millise ettevõtte vahendusel pädev isik oma teenuseid pakub, või kas isik tegelikult on huvitatud kutsealase teenuse pakkumisest.

3. Määrus võtab töö suurel osal ehitusspetsialistelt, kes ei ole kutseregistris registreeritud, kuid kellel on sellele vaatamata teenuse osutamiseks piisav kvalifikatsioon. Suurem osa kaduvatest töökohtadest asub maapiirkonnas, kus ollakse keskendunud omaenda kogukonna teenindamisele. Selle tulemusel luuakse soodsad tingimused konkurentsi vähenemiseks ja hinnatõusuks ehitusteenuste turul, mis ei ole Eesti kinnisvaraomanike ja -üldsuse huvides.

4. Olukorras, kus ehitusturg toimib täna tõrgeteta, puudub sisuline vajadus seda täiendavalt reguleerida. Kohalik omavalitsus ja kinnisvaraomanik, kes on tänasel päeval õigustatud ehitusspetsialistide pädevust hindama, ei ole välja toonud ühtegi probleemi, mis nõuaks sedavõrd jõulist riiklikku sekkumist.

Seotud lood

Sisuturundus

28.10.25, 11:15

Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?

Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.

Omanike keskliit: kutsetunnistuse nõue riivab põhiõigusi

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga