Omanike keskliit: kutsetunnistuse nõue riivab põhiõigusi

Vahetult enne jõulupühi teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uue aasta alguses jõustuvast minister Urve Palo allkirjaga määrusest, mille tulemusel keelatakse tegutsemine vastutava isikuna 11 ehitusvaldkonna kutsealal, kui lisaks erialasele ülikooliharidusele ei omata kehtivat kutsetunnistust.

Eesti omanike keskliidu teatel on selline määrus sündinud kabinetivaikuses nii, et sadade inimeste töö ja karjääri lõppemisest on neid teavitatud vaid üks kuu ette. Ka kinnisvaraomanikke ei peetud vajalikuks määruse väljatöötamisse kaasata.

Avaldame järgnevalt Eesti omanike keskliidu seisukohad muutmata kujul.

1. Olukorra näol, kus minister Palo keelab diplomeeritud ja kogenud ehitusspetsialistidel õpitud erialal teenuse osutamise, on tegu isiku põhiõiguse riivega, milleks ministril õigust ei ole. Määrust õigustav väide, et üleminek kutsepõhisele kvalifikatsiooni tõendamisele jõustus juba 2014. aasta suvel, on avalikkust eksitav. Vastupidi. 2014 aastal jõustunud ehitusseadustiku kohaselt võib ehitusvaldkonna erialaspetsialist tõendada oma kutsepädevust ka õppeasutuse diplomi ja töökogemusega. Seaduse kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada üksnes kvalifikatsiooninõudeid, mitte aga seda, kuidas nende olemasolu tõendatakse.

2. Kutseregister, mis on minister Palo nägemuses edaspidi ainsaks registriks, mille andmete põhjal on võimalik ehitusteenuse osutamiseks õigustatud isikut leida, ei ole selleks sobiv andmebaas. Selles puuduvad kontaktandmed ja info, millise ettevõtte vahendusel pädev isik oma teenuseid pakub, või kas isik tegelikult on huvitatud kutsealase teenuse pakkumisest.

3. Määrus võtab töö suurel osal ehitusspetsialistelt, kes ei ole kutseregistris registreeritud, kuid kellel on sellele vaatamata teenuse osutamiseks piisav kvalifikatsioon. Suurem osa kaduvatest töökohtadest asub maapiirkonnas, kus ollakse keskendunud omaenda kogukonna teenindamisele. Selle tulemusel luuakse soodsad tingimused konkurentsi vähenemiseks ja hinnatõusuks ehitusteenuste turul, mis ei ole Eesti kinnisvaraomanike ja -üldsuse huvides.

4. Olukorras, kus ehitusturg toimib täna tõrgeteta, puudub sisuline vajadus seda täiendavalt reguleerida. Kohalik omavalitsus ja kinnisvaraomanik, kes on tänasel päeval õigustatud ehitusspetsialistide pädevust hindama, ei ole välja toonud ühtegi probleemi, mis nõuaks sedavõrd jõulist riiklikku sekkumist.