Kaubanduskeskuste osakaal jaemüügis on vähenemas, jaemüügi käibe proportsioonide muutus sarnaneb buumiaastatele 2006-2007, avaldas Swedbank.
Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Nende jaemüügiettevõtete osakaal on viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.
Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, muutub ka jaekaubandus kiiresti. Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidli Eestisse tulek on suureks väljakutseks jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist.
Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine, linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.