Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swed: kaubandus meenutab aastaid 2006-2007
Kaubanduskeskuste osakaal jaemüügis on vähenemas, jaemüügi käibe proportsioonide muutus sarnaneb buumiaastatele 2006-2007, avaldas Swedbank.
Foto: Pixabay
Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Nende jaemüügiettevõtete osakaal on viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.
Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, muutub ka jaekaubandus kiiresti. Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidli Eestisse tulek on suureks väljakutseks jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist.
Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine, linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.