Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenutingimused ahistavad ostjat
Inimesed soovivad investeerida nii uude kodusse kui ka üürikinnisvarasse, ent karmid laenutingimused ja elamispindade väike valik hoiavad Viljandis müüki tagasi, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.
Aime Opermann
Foto: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall
Viljandlased soovivad alanud aastal osta rohkem kinnisvara, aga pankade karmistunud laenutingimuste tõttu ei ole neil seda võimalust osta. Teisest küljest napib Viljandimaal nii kortereid, elamuid kui ka korralikke maamaju. Osa inimesi otsustabki üürimise kasuks seepärast, et müügipakkumiste valik on väike.
Kui paar aastat tagasi oli Viljandi turul pakkuda keskmiselt 10 üürikorterit korraga, siis seoses investeeringutega on pakkumiste hulk suurenenud ja pidevalt on pakkumises ligikaudu 30 korterit.
On tunda, et sellest ei piisa ning investeerimine jätkub. Kuna müügipakkumiste hulk on vähenenud ja investeeringuteks sobivaid kortereid napib, ei teki ka üüriturule sobivaid kortereid juurde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viljandis on pakkumises mitu Leola Kinnisvara arendatud korterelamut, mille korterid on paralleelselt saadaval nii ostmiseks kui ka üürimiseks. Kuna osa elamispindu vajavaid inimesi ei soovi üürida korterit, mis on samal ajal ka müügis, on valik üüriturul nende jaoks veel väiksem.
Äripindade üürihuviliste hulk kasvab samuti, aga korralikke ja kaasaegsetele tingimustele vastavaid äri- ja büroopindu on väga raske leida. Arco Vara ootab UKU Keskuse laienemist, mis peaks sügiseks teoks saama.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.