Flippija küsib igaks juhuks kinnitust: “Kas selline tehing oleks reaalne ning teostatav? Teie soovitused muude tehinguvariantide osas on soojalt teretulnud.”
Teised foorumikasutajad kommenteerivad äriidee nõrku kohti.
Siinkohal tundub nõrk koht olema omanik, kes taganeb sobival hetkel lepingust, tal on ka ju ikka õigused, ja pistab kogu papi oma tasku,” leiab üks ja lisab, “perekooli isehakanud juristide tasuta nõuanded ei ole tihtilugu pädevad, vaadates kasvõi seda, kui lõdva randmega lingitakse aastaid tagasi kehtetuks muutunud seaduseid.”
“Renoveerimiseks peaks sul raha siis olemas olema, kas on? Erilist kasu sa sellest tehingust vist ei saa, sest remont maksab ka omajagu,” leiab teine.
“Pole eriti rentaabel tehing,” ütleb kolmas. “Kui kõik ka müüja-ostja-vahendaja vahel läheb hästi, siis tegelikult pead sa selle 20 000 euro eest ju tegema remondi ning sellest tasuma ka tulumaksu. Kuna tõenäoliselt käid ise seda korterit nokitsemas, arvesta ka meeletu ajakuluga.”
“Miks omanik ei taha sellist “hüpertulusat” tehingut ise ette võtta? Nokitseb natuke ja poole aastaga 20 000 nagu maast leitud,” kommenteerib keegi foorumi postitajaist.
“Oeh…. Arvad, et remont on nii lihtne? Ehitushinnad järjest tõusevad. Mul endal läks 70 ruutmeetri remont 30000 eurot maksma pluss aeg, mida ei arvestata. Ja mis korter see peab olema, mida keegi 40 000 eurose peldikuna ei taha ja 60 000 eest tormatakse kohe ostma, kui remont tehtud?” arutleb hiljutise remondikogemusega foorumikasutaja.
Ta lisab, et Tallinna paneelikaga ei mängi selline äriplaan kuidagi välja. “Siin pole sünergilist efekti. Kui just ei taha omanikku tüssata. Sünergia võib tekkida vaid siis, kui ise oled töötu ehitusmees, kes mängib ka maaklerit ja saab hea boonuse müügi puhul. Kui oled lihtsalt vahendaja, siis lihtsalt ei jagu raha kõigile…”
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.