24. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvarauudised.ee uuris, mis toimub notari deposiiti makstava rahaga võimaliku rahapesu nurga alt. Küsimustele vastas Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson.

Kas ja kui sageli puutute kokku sellega, et kinnisvaratehing jääb ära ja notaril palutakse n-ö ostja raha kanda mitte samale kontole, kust see laekus, vaid mõnele teisele kontole?

Olukorda, kus tehingut ei toimu, kuid notari kontol hoiustatud summat soovitakse saada tagasi teise isiku kontole, me notarite praktikast ei tea. Kui enne tehingut on notari kontole raha laekunud ning tehing jääb ära kas poolte initsiatiivil või keeldub notar seadusest tuleneval põhjusel tõestamisest, kannab notar raha tagasi avalduse alusel sama isiku kontole, aga ka seda juhtub praktikas harva. Tavaliselt hoiustatakse notari deposiitkontole kinnisvaratehingu tagamiseks ostuhind kas tervikuna või osaliselt vahetult enne tehingu toimumist. Hoiustatud summa käsutamine fikseeritakse notariaalses lepingus või eelnevalt vormistatud notariaalselt kinnitatud avalduses. Seadusest tulenevalt on tehingu toimumise korral võimalik notari kontol hoiustatud summa ülekandmine müüja näidatud isikutele, kelleks tavapäraselt on kas pereliige, korteriühistu või kohtutäitur. Teistele tehinguga mitteseotud kõrvalistele isikutele ülekannete tegemine ei ole notarite praktikas levinud.

Kuidas notarid kaitsevad end selle vastu, et neid ei kistaks rahapesuskeemidesse?

Notaritele on nii rahapesu tõkestamise seadusega kui notari ametitegevust reguleerivate õigusaktidega pandud rida ülesandeid, mille järgimine tagab rahapesu tõkestamise notarite poolt. Notarite Koja üldkoosolek on vastu võtnudnotaribüroodes rakendatavad hoolsusmeetmete kohaldamise reeglidrahapesu tõkestamiseks, samuti toimuvad regulaarselt notarite ja notaribüroode töötajatele rahapesu tõkestamise koolitused.

Notarid tuvastavad alati tehingus osalevad isikud, sealhulgasdeposiitkontole ülekande teinud isiku, nii isiklikult dokumentide kui registripäringute põhjal. Notar selgitab välja tehinguosaliste tahte ning kontrollib ka rahvusvahelistest finantssanktsioonidest tulenevaid piiranguid. Juriidiliste isikute korral peab notar selgitama välja füüsilisest isikust tegelikud kasusaajad ning mitteresidentide puhul, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga. Kõik notariaalselt vormistatud toimingud ja neis osalenud isikute andmed registreeritakse ametitegevuse raamatus ning tõestatud lepingud säilitatakse koos alusmaterjalidega, mis võimaldab hilisemat kontrollimist. Notari deposiitkontol ei saa hoiustada sularaha, mis tagab selle, et tehingute täitmiseks laekuvate rahasummade päritolu kontrollivad ka krediidiasutused. Ka kõik notari deposiitkonto kasutamised ja nende kaudu toimunud ülekanded registreeritakse.

Millistest kinnisvaratehingutest informeerite rahapesu uurimise bürood?

Rahapesu andmebüroo informeerimine on kohustuslik, kui tehingust tulenev kohustus täidetakse sularahas alates 32 000 eurost, kui tuvastatakse, et osaleja on rahvusvaheliste finantssanktsioonide nimekirjas toodud isik või kui notaril tekib põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega. Notarite teated on enamasti seotud sularaha kasutamisega. Kahtlusepõhine teavitamine on üldjuhul subjektiivne ning tuleneb konkreetse tehingu asjaoludest, mille väljaselgitamisel võib tekkida näiteks variisiku kasutamise, makseviisi või tegeliku kasusaaja varjamise kahtlus.

Loe ohtlikust rahapesuskeemist SIIT.

X