Hiljuti kirjeldasid advokaadid kaasaegset rahapesuskeemi, kus pangaülekandega saabunud raha palutakse tagasi kanda, kuid teise isiku kontole. Kinnisvaratehingute puhul läbib suurem osa võlaõiguslepingute tasudest ja ostja omavahenditest notari deposiitkontot.
Merle Saar-Johanson
  • Merle Saar-Johanson
  • Foto: Notarite koda
Kinnisvarauudised.ee uuris, mis toimub notari deposiiti makstava rahaga võimaliku rahapesu nurga alt. Küsimustele vastas Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson.
Kas ja kui sageli puutute kokku sellega, et kinnisvaratehing jääb ära ja notaril palutakse n-ö ostja raha kanda mitte samale kontole, kust see laekus, vaid mõnele teisele kontole?
Olukorda, kus tehingut ei toimu, kuid notari kontol hoiustatud summat soovitakse saada tagasi teise isiku kontole, me notarite praktikast ei tea. Kui enne tehingut on notari kontole raha laekunud ning tehing jääb ära kas poolte initsiatiivil või keeldub notar seadusest tuleneval põhjusel tõestamisest, kannab notar raha tagasi avalduse alusel sama isiku kontole, aga ka seda juhtub praktikas harva. Tavaliselt hoiustatakse notari deposiitkontole kinnisvaratehingu tagamiseks ostuhind kas tervikuna või osaliselt vahetult enne tehingu toimumist. Hoiustatud summa käsutamine fikseeritakse notariaalses lepingus või eelnevalt vormistatud notariaalselt kinnitatud avalduses. Seadusest tulenevalt on tehingu toimumise korral võimalik notari kontol hoiustatud summa ülekandmine müüja näidatud isikutele, kelleks tavapäraselt on kas pereliige, korteriühistu või kohtutäitur. Teistele tehinguga mitteseotud kõrvalistele isikutele ülekannete tegemine ei ole notarite praktikas levinud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele