25. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

WorkLandi juhi Igor Beloborodovi sõnul elavdab aktiivne ehitus- ja renoveerimistegevus üürnike huvi jagamismajandusel põhinevate ajutiste lahenduste vastu. Oma osa mängivad siin aga üha ettearvamatum majanduskeskkond ja üha rahvusvahelisemaks muutuvate idufirmade vajadus valdkonnaüleselt suhelda.

BPT Real Estate Grupi tegevjuht Indrek Hääl osaleb Äripäeva kinnisvarakonverentsi aruteluringis, kus on vaatluse all ruutmeetripõhiste üürilepingute muutumine koha- ja vajaduspõhisteks (vt SIIT).

Beloborodov vastas kinnisvarauudised.ee küsimustele.

Kui pikka lepingut üürnikud praegu enamasti küsivad?

WorkLandi kontseptsioon on pakkuda alternatiivi traditsioonilisele büroole. Need pinnad on paindlikud, kaasaegsed, turvalised, professionaalselt teenindatud ja möbleeritud ärikeskused. Kuigi paljudele jääb mulje, et paindlikkus meie juures tähendab lühiajaliselt kasutatavaid pindu ja kliente, on tegelikkus väheke teine. Meie täisteenusbüroo lepingute pikkused algavad küll ühest kuust, kuid ligikaudu 70% meie olemasolevatest klientidest sõlmivad lepingu aastaks ajaks, mis meie silmis ja meie kontseptsiooni juures on pikk koostöö, arvestades, et traditsioonilisel pinnal on lepingu pikkuseks kolm kuni viisaastat. Samuti tõdeme fakti, et WorkLandi keskustes on mitmeid ettevõtteid, kellega meie üürisuhe on lepingu järjestikuse pikendamise tulemustel kestnud üle viie aasta.

Kui üürnike võlgnevused ja äritegevuse katkemine välja arvata, kui palju on BPT praktikas tulnud ette kolme kuni viie aastaste üürilepingute katkestamist?

Taolisi katkemisi on juhtunud pigem vähem kui rohkem. Need katkemised on üldiselt kahepoolsed kokkulepped ja tingitud põhjendatud vajadustest. Vaidlustesse läinud juhtumid on väga harvad.

Kui kiirelt kasvab teie hinnangul üht ajutist kontoritöökohta vajajavate inimeste arv?

See kõik on üsna suhteline, sõltub ettevõtte äritegevusest ja strateegilistest plaanidest. Meie juures on ettevõtteid, kes töötavad oma kolme kuni kümne liikmelise meeskonnaga mitmeid aastaid meie pindadel.

Samas on ettevõtteid, kes otsivadki endale äritegevuse alustamiseks ja kasvamiseks pinda, kus ei pea muretsema selle halduse pärast, kus kõik tehakse nende eest ära. Hiljem kasvab selline ettevõtte meie juurest välja ning vajatakse suuremat ruumi, kuid keskmiselt ollakse enne lahkumist meie pinnal ikka kaks-kolm aastat.

Teisest küljest tulevad meile kliendid, kes vajavadki pinda oma meeskonnale ajutiselt, seniks, kuni uus hoone on väljaehitatud või nende jaoks renoveeritud. Sellise ettevõtte aeg WorkLandis jääbki üldiselt kahe-kolme kuu piiresse. Seega võib öelda, et uute pindade tulekuga kasvab ka ajutiste lahenduste vajadus.

Rõhutan siiski, et Balti riikide trende mõjutavad pigem ärimaailma ja suhtumiste muutused – ettevõtted ei oska oma äritegevust kolm kuni viis aastat ette prognoosida. Seega ei soovita siduda end nii pikalt ühe üüripinnaga.

Üürnikud jälgivad rohkem trende ja soovivad igapäevaellu mugavust. Trend tähendab seda, et tahetakse kaasaegset üüripinda, mille suurust saaks vajadustele vastavalt muuta ja kus saaks mured jätta pigem kellegi teise kanda. Tänapäeva ühiskonnas liigub kõik väga kiiresti, olgu selleks äri või info. Seepärast otsitakse (ka üüriturul – toim) aina uusi võimalusi, mis klientide igapäevaelu lihtsustaks ja efektiivsemaks muudaks, et nad saaks keskenduda oma põhitegevusele ehk äri ajamisele ja inimestele.

On teada, et 50-150 ruutmeetriste büroopindade puhul on nõudlus suurem kui pakkumine. Kuidas on see viimase aasta jooksul mõjutanud WorkLandi töökohtade täituvust?

See nõudlus toetabki meie mõtteid ning tänapäeva ettevõtet. Maailma trendid on muutumas ja nende eest peitu ei poe, seega on oluliseks küsimuseks, kas jääda maha või minna nendega kaasa. See nõuab suhtumise muutust, mis ei juhtu üleöö. Kui trend ja vajadus kasvab, võidab see, kes toetub oma äri üles ehitades trendidele.

Me näeme samas Balti riikide arendajate tehtavaid muutusi, hakatakse aina rohkem mõistma, et uutes või vanades hoonetes vajatakse väiksemaid pindu. Arendajad ise ei soovi väikeste pindadega tegeleda, kuna see nõuab palju aega ja ressurssi – tegevust võib võrrelda hotelli pidamisega.

Saame öelda, et suundumus büroopinna optimeerimisele on pigem positiivne, sest aitab kaasa WorkLandi sarnaste alternatiivsete lahenduste leidmisele ning samal ajal leidub kindlasti ettevõtteid, mis meie juurest välja kasvavad ja kolivad suurematele pindadele. Meile on igatahes hästi mõjunud, et ettevõtted leiavad tee meieni ning hindavad seda, mida neile pakume. Kõigis Balti riikides on WorkLandi keskused täis.

Kui pikk on WorkLandist võetud keskmine töökohtade või ruutmeetrite arv, keskmine kasutusaeg päevades või kuudes?

WorkLand tegeleb töökohtade rendiga ning kuna laienesime üle Baltikumi 2016. aastal, on veel vara teha kokkuvõtteid keskmiste numbrite kohta. Kogemuste põhjal saame öelda, et keskmine ettevõtte suurus jääb kolme kuni viie inimese juurde ning keskmine kasutusaeg jääb kahe-kolme aasta juurde.

Millist tüüpi ettevõtted kasutavad WorkLandi pakutavat, mis sektorist?

Konkreetset tüüpi ei olegi, sest kõik sõltub ettevõtte enda vajadustest. Meie keskustesse on koondunud nii väikeettevõtjad, kes omaette toimetavad, kuid ka suured rahvusvahelised korporatsioonid, riiklikud asutused, IT-ettevõtted, advokaadibürood jne. Nende põhilised vajadused toetuvad meie kontseptsioonile. See on paindlik, kaasaegne, professionaalne, konfidentsiaalne, mugav ja teenindatud pind ning keskkond, kus ettevõtted saavad keskenduda vaid oma igapäevasele äritegevusele.

Praegu on WorkLandi täisteenusbürood Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Jagamismajandus on globaalne trend, mis on ennekõike mõjutanud nii takstoteenuse kui ka hotellinduse arengut ning avaldab varem või hiljem paratamatult mõju ka kinnisvarasektorile. Esialgu on jagamismajanduse ilminguid Balti riikide ärikinnisvara turul veel vähe, kuid majanduskeskkonna kiire muutumise tõttu võib ettevõtete vajadus mobiilsuse, valdkondadeülese suhtluse ja täisteenusega lahenduste järele suureneda, sest seda on globaalsel tasemel juba näha.