Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitikud tuvastasid tõrked kinnisvaraturul
Hiiglaslik lõhe maapiirkondade kinnisvara turuväärtuse ja ehitushinna vahel pärsib Eesti arengut. Poliitikud tahavad nüüd pankade ja maaettevõtjate vastasseisu lahendada.
Poliitikud arutavad tõrkeid kinnisvaraturul
Foto: Egert Kamenik
Kinnisvaraturul lokkav anomaalia pärsib maapiirkondade ettevõtlust, leiab keskerakondlasest riigikogulane Dmitri Dmitrijev. Pangad finantseerivad Tallinna ja Tartu tööstusprojekte hea meelega, kuid näiteks Ida-Virumaa tööstusprojektidele naljalt raha ei anna.
„Turul valitseva tõrke pärast on pankade peamiseks mureks kinnisvara turuväärtuse küsimus võrreldes ehitushinnaga, mis võib osutuda näiteks Ida-Virumaal ehitushinnast kuni 50% madalamaks,” selgitas Dimitrijev. “Arusaadavalt kaasnevad pankade poolt sellega ka ettevõtetele kõrgemad tootlikkuse nõuded, lühemad tasuvusajad, suurem omafinantseeringu nõue, kõrgemad intressimäärad ja lisatagatise nõuded.“
Teemat arutati 23. jaanuaril toimunud kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoni ning Pangaliidu esindajate vahel. Jätkukohtumine toimus sel nädalal.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.