Hiiglaslik lõhe maapiirkondade kinnisvara turuväärtuse ja ehitushinna vahel pärsib Eesti arengut. Poliitikud tahavad nüüd pankade ja maaettevõtjate vastasseisu lahendada.

- Poliitikud arutavad tõrkeid kinnisvaraturul
- Foto: Egert Kamenik
Kinnisvaraturul lokkav anomaalia pärsib maapiirkondade ettevõtlust, leiab keskerakondlasest riigikogulane Dmitri Dmitrijev. Pangad finantseerivad Tallinna ja Tartu tööstusprojekte hea meelega, kuid näiteks Ida-Virumaa tööstusprojektidele naljalt raha ei anna.
„Turul valitseva tõrke pärast on pankade peamiseks mureks kinnisvara turuväärtuse küsimus võrreldes ehitushinnaga, mis võib osutuda näiteks Ida-Virumaal ehitushinnast kuni 50% madalamaks,” selgitas Dimitrijev. “Arusaadavalt kaasnevad pankade poolt sellega ka ettevõtetele kõrgemad tootlikkuse nõuded, lühemad tasuvusajad, suurem omafinantseeringu nõue, kõrgemad intressimäärad ja lisatagatise nõuded.“
Teemat arutati 23. jaanuaril toimunud kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoni ning Pangaliidu esindajate vahel. Jätkukohtumine toimus sel nädalal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.