Kinnisvaraturul tavapäraselt vaiksel kuul, jaanuaris, andsid Eesti kommertspangad välja 93 miljoni euro ulatuses uusi eluasemelaene. Samal ajal vähenes uute korterite laojääk 5% võrra.
Uusi eluasemelaenusid võeti 17% suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi, avaldas Eesti Pank. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 6,7%. Tasub teada, et iseäranis tempokalt sõlmiti uusi autoliisingulepinguid, jaanuaris tervelt 57% suuremas summas kui aasta tagasi.
Uute laenude keskmised intressimäärad jaanuaris pisut tõusid. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär eelmise aasta viimasel kvartalil langes, kuid kerkis jaanuaris taas 2,4%ni, mis on enam-vähem sama tase mis eelmise aasta keskel, ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.
Ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene 11% suuremas summas kui aasta tagasi. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis jaanuaris 2,7%ni.
Turule lisandub üha vähem uusi korteriarendusprojekte, kuna tiheda konkurentsi ja kõrgete ehitushindade tõttu läbib finantseerimise kadalipu üha vähem arendajaid, avaldas Pindi Kinnisvara. Ainuüksi kuuga langes pakutavate uute korterite arv 5% võrra.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nõudlus Tallinna ja Harjumaa uute korterite järgi ei ole kadunud ning jaanuaris broneeriti kokku ca 220 elamispinda.
Detsembri lõpus oli Harjumaal müügis ligi 2600 uut korterit, praeguseks on pakkumiste jääk langenud 2450 peale. Samas oli 2017. aasta alguses turul vaid 1900 uut korterit. Kokku on Tallinnas ja Harjumaal aktiivses müügis 121 kortermajaprojekti.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?