2017 neljandas kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 2297 eluruumi. Aastatagusega võrreldes kasvas eluruumide ehituslubade maht 62%. Tegemist on ilmselgelt märkimisväärse juurdekasvuga.

- Vaade Sitsi õunaaia projektile Põhja-Tallinnas, kus osad kortermajad ootavad alles ehitamist.
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Enam on suurenenud korterite ehituslubade arv, mis on viinud keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala vähenemisele. 2017 neljandas kvartalis ehitusloa saanud eluruumi keskmine pindala oli 84,7 m².
Ehituslubade mahu kasvu taga on aktiivne kinnisvaraarenduse turg. Korterite arenduse aktiivsus puudutab eelkõige Tallinnat, pealinna ümbrust, Tartut ja Pärnut ning juba oluliselt vähemalt määral muid piirkondi.
Olukorras, kus oluliseks turgu piiravaks teguriks on muutunud kasvanud ehitushind, võib prognoosida, et ehituslubade arv küll jätkab tõusu, kuid väheneb nende ehituslubade osakaal, mis reaalselt ehitusse jõuavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.