2017 neljandas kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 2297 eluruumi. Aastatagusega võrreldes kasvas eluruumide ehituslubade maht 62%. Tegemist on ilmselgelt märkimisväärse juurdekasvuga.

- Vaade Sitsi õunaaia projektile Põhja-Tallinnas, kus osad kortermajad ootavad alles ehitamist.
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Enam on suurenenud korterite ehituslubade arv, mis on viinud keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala vähenemisele. 2017 neljandas kvartalis ehitusloa saanud eluruumi keskmine pindala oli 84,7 m².
Ehituslubade mahu kasvu taga on aktiivne kinnisvaraarenduse turg. Korterite arenduse aktiivsus puudutab eelkõige Tallinnat, pealinna ümbrust, Tartut ja Pärnut ning juba oluliselt vähemalt määral muid piirkondi.
Olukorras, kus oluliseks turgu piiravaks teguriks on muutunud kasvanud ehitushind, võib prognoosida, et ehituslubade arv küll jätkab tõusu, kuid väheneb nende ehituslubade osakaal, mis reaalselt ehitusse jõuavad.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?