Sprinklerite kohustuslikkusest ajaloolistes majades

Teemaveeb kinnisvarauudised.ee päris ametilt aru, kui paljudesse ajaloolistesse majadesse on nad tuleohutusnõuete täitmiseks soovitanud sprinklersüsteemi paigaldamist või kui paljude hoonete omanikke on kohustanud seda tegema. Küsimus on ajendatud tuleohutusspetsialisti Adron Kaerma teemapüstitusest veebiseminari tutvustuses (vt SIIT), et kui projektis on majja kästud sprinklersüsteem paigaldada, kas seda peab siis nii ka tegema.

Veebiseminar 22. märtsil 2018.

Selgitab Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peaspetsialist Merle Kinks.

Muinsuskaitseamet võib sprinklerit soovitada, aga kahjuks vanalinnade muinsuskaitsealadel, kaasa arvatud Tallinna vanalinnas, puudub vajalik veesurve ja torustike läbimõõdud on liiga väikesed, et sprinklersüsteemi ette näha. Tallinna vanalinnas ikka mõni näide on - näiteks Vaimu ja Pika tänav nurgal maalitud talalagedega hoone, aga selleks nähti ette kinnistule 10 kuupmeetrine veemahuti.

Samuti nägi arhitekt ette Narva Hermanni linnuse puhul tohutud maa-alused veemahutid, sest seal ei olnud võimalik tulekustutamist tagada. Uue siseministri määruse nr 17 (kehtestatud 30. 03.2017) koostamisel küsisime ka Muinsuskaitseameti esindajatena, et miks meil praktiseeritakse ainult tuletõkkesektsioonideks jagamist, võimalik on ju sprinkleerimine ja gaasikustutus ka. Vastus oligi see, et tehnilised süsteemid muid lahendusi ei võimalda. Väljapool vanalinnasid uusehitistel küll – kõik kaubanduskeskused on sprinkleeritud.

Projekteerimisel leiab arhitekt vajadusel koos tuleohutusspetsialistiga lahenduse, eriti muinsuskaitsealuste hoonete puhul, kus on keerulised probleemid. Ei saa rangelt öelda, et kui on kästud sprinklersüsteem paigaldada, siis nii peab ka tegema. 2018. a jaanuaris on Päästeamet koostanud dokumendi „Ehitise auditi tuleohutusosa juhend“, kus on ptk 3 „Tuleohutuse hindamine“ alapunktis 3.1 käsitletud kombinatsiooniprintsiipi, mida kasutatakse olemasolevate hoonete puhul ja punktis 3.2 kompensatsiooniprintsiipi.

Kompensatsiooni põhimõte tähendab, et kui mõnes tuleohutusnõudes esineb oluline puudjääk, on võimalik seda kompenseerida muu nõude või nõuete ületamisega, sealjuures saab arvestada ka korraldusliku tuleohutusega.

Loodame, et muinsuskaitselise poole pealt on abi siseministri määrusest nr 17, mille väljatöötamise juures olid ka Muinsuskaitseameti spetsialistid. See määrus lubab teha leevendusi kultuuriväärtusliku hoone ja mitte ainult mälestise väärtuslike tarindite, uste ning akende tulepüsivuses.

Nende väärtuslike tarindite, uste ja akende tulepüsivusega ongi meie vaatest kõige suuremad probleemid, st tihti tuleb ette olukordi, kus need tuleks tuleohutusnõuete tõttu välja vahetada. Samas moodustavad ajaloolised tarindid, aknad aj uksed olulise osa hoone väärtusest. Samuti tekitab meile peavalu lisaevakuatsioonipääsude nõue, mida vanade majade puhul on kohati väga keeruline lahendada. Tavaliselt mingi lahendus arhitekti ja tuleohutusspetsialisti koostöös siiski leitakse.

Fotodel on näha Lutheri masinasaali sprinklerid kontoriruumide laes ning tulekahju korral sprinklerite tööd tagavad süsteemid spetsiaalses sprinkleriruumis, mida tuleb kinnisvaraomanikul lasta töökorras püsimiseks igakuiselt hooldada.

7 pilti