Eesti sisearhitektide liit soovib ehitusseadustikku viia eriala kvalifikatsiooni tõendamise nõuet ehitusloakohustuslike ehitusprojektide sisearhitektuuri osa kavandajale.
Kehtiva ehitusseadustiku järgi peavad ehitusprojekti erinevaid osi allkirjastama projekti arhitekt, eriosade, sh ventilatsiooni-, elektri- jm. insenerprojektide autorid, kuid mitte sisearhitektuuri projekti teostanud sisearhitekt, kuigi ka selles valdkonnas on välja töötatud kutsestandardid.
Sisearhitekt Ville Lausmäe selgitas Eesti sisearhitektide liidu üldkogule seadusandluse töögrupi eesmärki minna üle ehitusvaldkonna kutsepõhise pädevuse tõendamisele, mille aluseks on teistes projekteerimisvaldkondades levinud praktika ning ka uue "EVS 932:2017 Ehitusprojekt" säte: "Hoone sisearhitektuur on hoone ehitusprojekti osa."
Liit soovib muuta sisearhitektuuri osa ehitusprojekti lahutamatuks osaks ja anda projekti tegelikule koostajale ning ohutuse eest vastutajale allkirjaõiguse. Praegusel juhul vastutab sisearhitektuuri projekti eest arhitekt, kuid selle projekti võib teha kes iganes.
Möödunud aasta kevadel alustati uute ajakohastatud sisearhitekti kutsestandardite väljatöötamist, mis kehtestatakse 2018. aasta märtsis. Kutsetasemeid on neli: sisearhitekt, tase 6, diplomeeritud sisearhitekt, tase 7, volitatud sisearhitekt, tase 7 ja sisearhitekt-ekspert, tase 8.
Eestis hakati sisearhitekte koolitama 80 aastat tagasi Riigi kunsttööstuskoolis, mis oli Eesti kunstiakadeemia eelkäija.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?