Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sisearhitektidelt nõutakse peagi kutsetunnistust
Eesti sisearhitektide liit soovib ehitusseadustikku viia eriala kvalifikatsiooni tõendamise nõuet ehitusloakohustuslike ehitusprojektide sisearhitektuuri osa kavandajale.
Kehtiva ehitusseadustiku järgi peavad ehitusprojekti erinevaid osi allkirjastama projekti arhitekt, eriosade, sh ventilatsiooni-, elektri- jm. insenerprojektide autorid, kuid mitte sisearhitektuuri projekti teostanud sisearhitekt, kuigi ka selles valdkonnas on välja töötatud kutsestandardid.
Sisearhitekt Ville Lausmäe selgitas Eesti sisearhitektide liidu üldkogule seadusandluse töögrupi eesmärki minna üle ehitusvaldkonna kutsepõhise pädevuse tõendamisele, mille aluseks on teistes projekteerimisvaldkondades levinud praktika ning ka uue "EVS 932:2017 Ehitusprojekt" säte: "Hoone sisearhitektuur on hoone ehitusprojekti osa."
Liit soovib muuta sisearhitektuuri osa ehitusprojekti lahutamatuks osaks ja anda projekti tegelikule koostajale ning ohutuse eest vastutajale allkirjaõiguse. Praegusel juhul vastutab sisearhitektuuri projekti eest arhitekt, kuid selle projekti võib teha kes iganes.
Möödunud aasta kevadel alustati uute ajakohastatud sisearhitekti kutsestandardite väljatöötamist, mis kehtestatakse 2018. aasta märtsis. Kutsetasemeid on neli: sisearhitekt, tase 6, diplomeeritud sisearhitekt, tase 7, volitatud sisearhitekt, tase 7 ja sisearhitekt-ekspert, tase 8.
Eestis hakati sisearhitekte koolitama 80 aastat tagasi Riigi kunsttööstuskoolis, mis oli Eesti kunstiakadeemia eelkäija.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
1
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
4
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele