Turvatehnika valdkonna kutsetunnistuseta valveseadmete paigaldajaid ei saa 100%-liselt usaldada, kuna kutset ei ole antud inimestele, kes ei suuda ka korduvatel katsetel Ohmi seadust meelde tuletada.

- Turvaseadmed, mille hingeelu 4. kutsetasemega turvatehnik une pealt tundma peab.
- Foto: ETEL
Selgitab Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht.
Turvasüsteemide tehnika valdkonna kutseteks on turvatehik 4, turvatehnik 5* ja projekteerija 6. Valdav osa nõuetest tuleneb tuleohutusseadusest. Praegune turvaseadus ei näe turvatehnika projekteerijatele, paigaldajatele ega hooldajatele ette mitte mingisuguseid nõudeid. Küll on need olemas kutsestandardites. Me anname aastas välja orienteeruvalt 400 turvasüsteemide tehnika valdkonna kutsetunnistust. Valdav osa neist on tähtajaga kolm aastat. Meil on seega 1000-1200 kehtiva kutsetunnistusega turvavaldkonna tehnikut. Kui soovite kvaliteetset teenust, siis kutsekvalifikatsioonisüsteem on piir, mis paneb paika, kes oskab ja kes ei oska. 95% kutseeksamitele tulijatest saavad eksamilt läbi. 5% on neid, kes ka korduvatel katsetel ei suuda Ohmi seadust meelde tuletada. Kui te tahate, et nad panevad teile üles süsteemi, ei saa me tagada, et see süsteem ka pärast töötab.
Andre Lilleleht vastas Ärikinnisvara halduse konverentsil küsimusele, kui palju turvatehnika paigaldamises pädevaid isikuid on ja hajutas samas kahtlust, et uute nõuete kehtestamisel tekib olukord, kus teenuse osutamine koondub väga väheste inimeste kätte, millega tõusevad hüppeliselt ka hinnad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
* Turvatehnik, tase 5 kutsestandard nimetati eelmise aasta lõpus ümber kutseks Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5. Oluline sisuline vahe tuleneb sellest, et tase 5 eeldab tehnikute töö eest vastutuse võtmist ka majandustegevuse registrile (MTR) esitatavate andmete võtmes.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.