Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnika ala kutsetunnistuseta ei saa usaldada
Turvatehnika valdkonna kutsetunnistuseta valveseadmete paigaldajaid ei saa 100%-liselt usaldada, kuna kutset ei ole antud inimestele, kes ei suuda ka korduvatel katsetel Ohmi seadust meelde tuletada.
Selgitab Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht.
Turvasüsteemide tehnika valdkonna kutseteks on turvatehik 4, turvatehnik 5* ja projekteerija 6. Valdav osa nõuetest tuleneb tuleohutusseadusest. Praegune turvaseadus ei näe turvatehnika projekteerijatele, paigaldajatele ega hooldajatele ette mitte mingisuguseid nõudeid. Küll on need olemas kutsestandardites. Me anname aastas välja orienteeruvalt 400 turvasüsteemide tehnika valdkonna kutsetunnistust. Valdav osa neist on tähtajaga kolm aastat. Meil on seega 1000-1200 kehtiva kutsetunnistusega turvavaldkonna tehnikut. Kui soovite kvaliteetset teenust, siis kutsekvalifikatsioonisüsteem on piir, mis paneb paika, kes oskab ja kes ei oska. 95% kutseeksamitele tulijatest saavad eksamilt läbi. 5% on neid, kes ka korduvatel katsetel ei suuda Ohmi seadust meelde tuletada. Kui te tahate, et nad panevad teile üles süsteemi, ei saa me tagada, et see süsteem ka pärast töötab.
Andre Lilleleht vastas Ärikinnisvara halduse konverentsil küsimusele, kui palju turvatehnika paigaldamises pädevaid isikuid on ja hajutas samas kahtlust, et uute nõuete kehtestamisel tekib olukord, kus teenuse osutamine koondub väga väheste inimeste kätte, millega tõusevad hüppeliselt ka hinnad.
* Turvatehnik, tase 5 kutsestandard nimetati eelmise aasta lõpus ümber kutseks Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5. Oluline sisuline vahe tuleneb sellest, et tase 5 eeldab tehnikute töö eest vastutuse võtmist ka majandustegevuse registrile (MTR) esitatavate andmete võtmes.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele