Hoolimata järjepidevast teavitustööst viskavad tarbijad kanalisatsiooni varasemast rohkem jäätmeid.
Kui eelnevatel aastatel on Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldatud reoveest orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, siis 2017. aastal küündis jaama jõudnud jäätmete hulk juba pea 900 tonnini, avaldas Tallinna Vesi.
„Jäätmete viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni. Toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärner.
Seejuures tuleb arvestada, et kanalisatsiooni ei tohiks visata näiteks kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama. Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kompostida. Torustikku sattudes moodustub rasvast ja näiteks kohvipaksust paks kiht, millesse ajapikku ka kõik muu kinni jääb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Vesi manitseb, et WC-potti ei visataks ka vati- ega tuletikke, hügieenisidemeid ja tampoone, mähkmeid, meigieemalduspatju, kilekotte, kommipabereid ning muid pakendeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, vanu kemikaale, kassiliiva jms.
Ühtlasi soovitab Tallinna Vesi vältida torude puhastamisel keemilisi aineid, nt Torusiili, sest need ei kõrvalda tõsisemaid ummistusi ning kipuvad pikema aja jooksul hävitama hoopis torude tihendeid.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.