Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarbijad ummistavad süüdimatult kanalisatsiooni
Hoolimata järjepidevast teavitustööst viskavad tarbijad kanalisatsiooni varasemast rohkem jäätmeid.
Kui eelnevatel aastatel on Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldatud reoveest orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, siis 2017. aastal küündis jaama jõudnud jäätmete hulk juba pea 900 tonnini, avaldas Tallinna Vesi.
„Jäätmete viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni. Toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärner.
Seejuures tuleb arvestada, et kanalisatsiooni ei tohiks visata näiteks kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama. Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kompostida. Torustikku sattudes moodustub rasvast ja näiteks kohvipaksust paks kiht, millesse ajapikku ka kõik muu kinni jääb.
Tallinna Vesi manitseb, et WC-potti ei visataks ka vati- ega tuletikke, hügieenisidemeid ja tampoone, mähkmeid, meigieemalduspatju, kilekotte, kommipabereid ning muid pakendeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, vanu kemikaale, kassiliiva jms.
Ühtlasi soovitab Tallinna Vesi vältida torude puhastamisel keemilisi aineid, nt Torusiili, sest need ei kõrvalda tõsisemaid ummistusi ning kipuvad pikema aja jooksul hävitama hoopis torude tihendeid.
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
3
4
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele