Hoolimata järjepidevast teavitustööst viskavad tarbijad kanalisatsiooni varasemast rohkem jäätmeid.
Kui eelnevatel aastatel on Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldatud reoveest orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, siis 2017. aastal küündis jaama jõudnud jäätmete hulk juba pea 900 tonnini, avaldas Tallinna Vesi.
„Jäätmete viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni. Toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärner.
Seejuures tuleb arvestada, et kanalisatsiooni ei tohiks visata näiteks kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama. Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kompostida. Torustikku sattudes moodustub rasvast ja näiteks kohvipaksust paks kiht, millesse ajapikku ka kõik muu kinni jääb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Vesi manitseb, et WC-potti ei visataks ka vati- ega tuletikke, hügieenisidemeid ja tampoone, mähkmeid, meigieemalduspatju, kilekotte, kommipabereid ning muid pakendeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, vanu kemikaale, kassiliiva jms.
Ühtlasi soovitab Tallinna Vesi vältida torude puhastamisel keemilisi aineid, nt Torusiili, sest need ei kõrvalda tõsisemaid ummistusi ning kipuvad pikema aja jooksul hävitama hoopis torude tihendeid.
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.