Swedbank: tagasilöögid vaid aja küsimus
Swedbanki hinnangul on majanduse ja kinnisvaraturu tagasilöögid vaid aja küsimus, kuigi kaupu ja teenuseid eksportivad ettevõtted on siiani üllatavalt hästi hakkama saanud.
Ratsutame laineharjal niikaua kui kannab, kuid uurime, kas kinnisvaraturul on tekkinud palavik, juhatas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Mika Sucsdorff sisse kinnisvara kevadkonverentsi esimest ettekannet, kus Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson lahkas majanduse tervist ning tõmbas paralleele 2007. aasta buumiga.
Simson märkis, et keskendub majanduse tervise hindamisel eelkõige nendele sektoritele, kust kinnisvarasektorisse raha tuleb. Kui neis sektoreis läheb halvasti, võivad kinnisvarahinnad kukkuda 30-50%, nagu eelmise kriisi ajal ka juhtus, põhjendas ta.
Tarbime veel võimete piires
Kaks aastat on toorainete hinnad tõusnud ja mõningatel juhtudel on ka ettevõtetele üllatus, et nende sisendite hinnad nii kiiresti kasvavad. Kodumajapidamiste sissetulekud ja säästud on jätkuvalt kiires kasvus, viimase seisuga oli kasv 9,4%. Võrdluseks, eraisikute laenude kasv oli samas perioodis 7,1%. “See tähendab, et säästud kasvavad endiselt kiiremini ja mina ei näe, et me tarbiks praegu üle võimete,” kommenteeris Simson.
Eelmisel aastal eksportis Eesti 1 miljardi euro võrra rohkem kaupu ja teenuseid kui importis. Kui vaadata, kui kindlalt eksport püsib, ei ole pilt siiski nii hea, kuid Simsoni sõnul on eksportivad ettevõtted üllatuslikult hästi hakkama saanud.
“Kui sisendite hinnad liiguvad üles, peavad ettevõtted suutma hinnatõusu oma klientidele edasi kanda. Siiani ei ole probleeme olnud, kuid arvame, et see on vaid aja küsimus,” ütles Simson ja manitses, et oleme ehitamises omaaegsete tippude lähedal, kuigi hooneid on ehitatud vähem kui 10 aastat tagasi.
Oht laenamisega üle pingutada
Ehituses oli mullu lisandväärtuse kasv 22% ja tööstuses 7%, palgad kasvasid ka info- ja sidesektoris ning mujal. Selle najal ongi aktiivselt uusi kortereid ostetud. Kuigi praegu saab öelda, et nii ettevõtetel kui ka töötajatel, kes laenu võtavad, läheb hästi, on ülepingutamine inimlik ning vaid aja küsimus, kui trendijoon suuna allapoole pöörab.
“Mina ei ole näinud sellist sissetulekut, mida võlaga lõhki ei annaks tõmmata,” lausus Simson.
Tööstusettevõtete puhul on kaks erinevat lähenemist, ühed korjavad praegu rasva ja teised investeerivad aktiivselt, selgitas Simson. Võimalikud tagasilöögid konkreetsete ettevõtete tasemel ning maksejõuetus ei tähenda, et ka Eesti majanduskasv kujuneb selle tulemusel miinusmärgiliseks.
Puidu töötlemine, metallitooted ja toiduainetööstus on Eesti ekspordile kõige olulisemad. Tööstussektoris on kasumlikkus viimase viie aasta jooksul langenud kõige enam põlevkiviõlitootmisel, elektroonikatööstusel ja metallitööstusel. Viimastel nädalatel on palju juttu olnud USA-Hiina kaubandussõjast. See on panga seisukohalt küll risk, kuid võib väikestele eksportijatele nagu Eesti tähendada võimalust, näiteks eksportida Hiinasse täiendavalt sealiha.
