Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haritava maa hind jätkas kasvu
Tehingute arv haritava maaga kahanes mullu aasta varasemaga võrreldes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti ning saavutas taseme 2 912 eurot hektari eest, selgub Maa-ameti värskest turuanalüüsist.
Nagu aasta varemgi, tehti 2017. aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal. „Haritava maa hind on jätkuvalt kasvutrendis. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke. 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda,“ kommenteeris Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Sealjuures haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus, kui saak põldudelt koristatud ning põllumeestele raha juba laekunud.
Haritava maaga tehti 2017. aastal 1 253 tehingut. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti võrreldes eelmisega aastaga, jäädes tasemele 38,2 miljonit eurot. Samas tasub teada, et haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 7,9 protsenti, 2912 euroni hektari eest.
Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1 000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3 406 €/ha) ning madalaim Hiiumaal (1 721 €/ha). Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3 800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas (3 850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3 849 €/ha) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3 800 €/ha).
Tehingud haritava maaga ei ole koondunud kindlasse maakonda. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 163 tehingut. Järgnesid Tartumaa 118 ja Viljandimaa 106 tehinguga.
Haritava maa hinnale avaldavad mõju nii maatüki pindala, boniteet ehk mulla viljakus, haritava maa pindala PRIA põllumassiivide registris, juurdepääsu olemasolu ning kraavide paiknemine maatükil.
Turuanalüüsi tegemisel ja haritava maa hindade väljaarvutamisel välistati tehingud suurte linnade külje all oleva põllumaaga, mida ostetakse arenduskinnistuteks ning tehingud seotud isikutega, kus maad müüdi näiteks emaettevõttelt tütarettevõttele.
Maa-ameti haritava maa turuülevaadet saab lugeda SIIT.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele