Tehingute arv haritava maaga kahanes mullu aasta varasemaga võrreldes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti ning saavutas taseme 2 912 eurot hektari eest, selgub Maa-ameti värskest turuanalüüsist.
Fragment haritava maa turuülevaate kaanelt
  • Fragment haritava maa turuülevaate kaanelt
  • Foto: Maa-amet
Nagu aasta varemgi, tehti 2017. aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal. „Haritava maa hind on jätkuvalt kasvutrendis. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke. 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda,“ kommenteeris Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Sealjuures haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus, kui saak põldudelt koristatud ning põllumeestele raha juba laekunud.
Haritava maaga tehti 2017. aastal 1 253 tehingut. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti võrreldes eelmisega aastaga, jäädes tasemele 38,2 miljonit eurot. Samas tasub teada, et haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 7,9 protsenti, 2912 euroni hektari eest.
Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1 000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3 406 €/ha) ning madalaim Hiiumaal (1 721 €/ha). Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3 800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas (3 850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3 849 €/ha) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3 800 €/ha).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele