• 09.05.18, 09:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kuidas töötab tark läbipääsususteem

Kolmapäeval, 9. mail käivitub sõiduautodele ja bussidele Tallinna Sadama D-terminalis automaatset numbrituvastust ja liiklusjuhtimist võimaldav Targa Sadama süsteem, mis läks kokku maksma 10,5 miljonit eurot.
Vaata, kuidas töötab tark läbipääsususteem
  • Foto: Tallinna Sadam
Targa läbipääsusüsteemi väljaarenduse juures olid Tallinna Sadama partneriteks mitmed tuntud ettevõtted. Tarkvara töötas välja Nortal, seadmed tarnis Hansab, üldehitustööd tegi Lemmikäinen/YIT Eesti Infra ja liikluslahenduse projekteeris K-Projekt, avaldas Tallinna Sadam kinnisvarauudised.ee-le.
Uue liikluse juhtimissüsteemi Tark Sadam kasutuselevõtuga muutus D-terminalis sõiduautode check-in ala asukoht. Uus check-in ala koos värskelt rajatud pääslatega paikneb Kadrioru poolses küljes. Automaatsele numbrituvastuse tulemusel suunatakse broneeringuga autojuht õige check-in’i kioski juurde ning seejärel juba laevalepääsuks mõeldud õigele sõidurajale. Automatiseeritus kiirendab laevale pääsu protsessi, kuid vajab esimestel nädalatel harjumist ning autojuhtidel kindluse mõtets lisaaja varumist.
Uus liiklusskeem sõiduautodele ja reisibussidele on saadaval ka Tallinna Sadama kodulehel www.ts.ee/autoga-laevale ja Tallinki kodulehel https://www.tallink.ee/et/tallinna-d-terminal.
Vanasadama A-terminali poolel on Targa Sadama süsteem käigus juba alates 2017. aasta sügisest ning D-terminali kaudu reisivad veokid kasutavad tarkvaralahendust alates 11. aprillist 2018. Neile, kes lähevad Tallinki laevadele jalgsi, Targa Sadama süsteemi käivitumisega muudatusi ei kaasne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele