• 28.05.18, 12:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

10 olulist asja korteriühistu üldkoosoleku kohta

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tõi hiljutisel korteriühistute õigusteabepäeval välja olulisemad küsimused, mis on tõusetunud uue seaduse praktiseerimisel.
10 olulist asja korteriühistu üldkoosoleku kohta
  • Foto: Postimees/Scanpix
"Praegu on just korteriühistute üldkoosolekute pidamise aeg. Üldkoosolekul on KÜ töös ülioluline roll, sest kõik seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.  Teadmatusest kiputakse aga üldkoosolekuga seonduvalt tegema erinevaid vigu, mõistmata, et sel juhul on ühistu liikmel, kes vea tuvastab, võimalus 60 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist otsused vaidlustada," rääkis EKÜL õigusosakonna juhataja.
Mardi loetles 10 olulist asja, mida korteriühistu üldkoosoleku kohta teada. Ta tugines uuele korteriomandi- ja korterriühistuseadusele (KrtS), aga mittetulundusühingute seadusele (MTÜS), mis samuti korteriühistuid kui eriliigilisi juriidilisi isikuid puudutab.
1) Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (puudutab enamasti seadusejärgseid korteriühistuid), kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.  Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt
1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.  Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eespool nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
3) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.  Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
4) Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.  Vähemalt 1/5 KÜ liikmetest või vähemalt kuus korteriühistu liiget, kui korteriühistul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda.
Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.  Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
5) Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib aga ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. "Siin on oluline muudatus seadusejärgsetele korteriühistutele. Korteriomanike ühisustel kehtis hääleõiguse teostamisel põhimõte- igal korteriomandi omanikul oli üks hääl, sõltumata talle kuulunud korteriomandite arvust. Asutatud ühistute jaoks jääb hääleõiguse põhimõte samaks ehk siis iga korteriomand annab ühe hääle. Samuti on võimalik põhikirjaga muuta hääleõiguse teostamise põhimõtteid üldkoosolekul," selgitas Urmas Mardi.
6) Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Juhul kui üldkoosolek on vastu võtnud korteriomandi võõrandamisnõude otsuse, ei ole sellel liikmel, keda otsus puudutab, samuti üldkoosolekul hääleõigust.
7) Üldkoosolekul õigustatud isikute tuvastamisel tuleb korteriühistu juhatusel lähtuda kinnistusraamatust. "Korteriomanike nimekirja saab kinnistusraamatust ning kinnistusraamatu kande ärakiri on KÜ juhatuse liikmele tasuta," selgitas Mardi. Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära.

Artikkel jätkub pärast reklaami

8) Üldkoosoleku pädevusse kuulub: KÜ põhikirja muutmine; juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; volinike valimine ja tagasikutsumine; juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine, samuti majandusaasta aruande kinnitamine.
9) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.
Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav.
Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
10) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aga korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, siis ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma - välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.

Enimloetud

1
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
  • ST
Sisuturundus
  • 10.04.26, 14:24
Aastatepikkune strateegia kandis vilja: Pro Kapital tegi keerulisel turul rekordhüppe
3
Saated
  • 15.04.26, 11:30
Tallinna katab uus kinnisvaratrend: arendajad müüvad ruutmeetrite asemel pikaealisust
4
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 16:44
Kuidas ventilatsioonifiltrid mõjutavad kinnisvara energiakulu ja sisekliima kvaliteeti
5
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
6
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid

Viimased uudised

Saated
  • 17.04.26, 13:02
Kas lifti olemasolu määrab korteri väärtuse rohkem, kui arvata oskame?
Uudised
  • 17.04.26, 12:52
Tallinnas muutub unistus suuremast kodust järjest kättesaamatumaks
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Uudised
  • 17.04.26, 11:40
Vaata galeriid: Arco Vara võttis Kodulahe eelvimaselt etapit sarikapärja maha
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Uudised
  • 17.04.26, 10:58
Seli laiendab Riia ringi äärset ärilinnakut arhitektuurivõistluse võidutööga
Kes küll istusid žüriis?
Saated
  • 17.04.26, 07:45
Järelevalvaja: ehitaja on nagu laps, kes testib piire
Ehitaja soovitas lifti Temust osta
Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Tartu maantee 85 hoonest kolibki Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ära sama hoovi teise majasse.
Saated
  • 10.04.26, 10:38
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Talsinki eesmärk on tuua Eestisse uus elukvaliteedi standard - longevity- põhimõttel loodud linnakeskkond, mis toetab heaolu, loob kogukonda ja jääb ajas kestma. Fotol vasakult: Talsinki kvartali tegevjuht Rain Pärn, US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves ja Äripäeva raadio toimetaja Lauri Leet kinnisvarakonverentsil Business Arena Baltics.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele