Korterite pakkumis- ja tehinguhindade vahel haigutab kuristik
Kuigi tänavu teises kvartalis korterite pakkumis- ja tehinguhindade vahe veidi vähenes, kukkudes 31.4% pealt märtsis 28.9% peale juunis, on see endiselt väga suur, selgub portaali Kinnisvara24 korterite hinnastatistikast.
Eelmisel kuul teatas Maa-amet, et kinnisvara hinnaindeks, mis tugineb tehinguhindadel püstitas uue rekordi, kasvades kvartaalses võrdluses 1.7 protsenti ja aastaga koguni 19 protsenti. Kinnisvara24 võrdles eluruumide tehinguhindade kasvu pakkumishindadega. Selgus, et kui Eestis tervikuna teises kvartalis korterite tehinguhinnad kasvasid 2%, siis korterite pakkumishinnad langesid 1.6%.
“Kinnisvaraturg on aktiivne, nii tehingute arv kui keskmised hinnad on pikka aega järjest kasvanud. On üsna loomulik, et sellisel turul ei ole kinnisvara müüjal kohe kuulutuse avaldamisel mõttekas panna oma varale keskmise suurusega hinnasilti,” kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht, Paavo Heil.
“Korteri ostja jaoks tähendab pakkumis- ja tehinguhinna erinevus sisuliselt kauplemisruumi piire. Igal pool kindlasti kolmandikku hinnast maha ei saa. Suurem on kauplemisvõimalus tavaliselt vähem likviidsete, keskustest kaugemal asuvate ja ka järelturu korterite puhul. Tallinna ja Harjumaa korterite esmased pakkumishinnad on praegu keskmiselt 20% kõrgemad kui tehinguhinnad. Uute korterite pakkumis- ja tehinguhindade vahed on aga veelgi väiksemad”, lisas Heil.
Kinnisvara24 pakkumishindade analüüs põhineb juunis ja märtsis 2018 avaldatud 3566 uue korteri müügi kuulutuse esmase avaldamise hetkel kehtinud pakkumishindadel.
