Töökeskkonna strateeg: levinuim viga on tahta „uut ja lahedat“ bürood

Erinevalt väga levinud arvamusest ei ole kulud kindlasti peamine põhjus. Kümnekorruselise büroohoone ja traditsioonilise kontori korral, kus igal töötajal on oma töölaud, aga inimesed teevad pidevalt tööd kuskil mujal on umbes kolm korrust täiesti kasutuseta, aga nende eest tuleb maksta. Siis tasub kindlasti hakata mõtlema kulude peale.

Tööjõukulud on aga märkimisväärselt suuremad kui kontori ülalpidamiseks kuluv rahasumma. 10% kasvu kontori ülalpidamiskuludest teenitakse tagasi juba 1%-lise tulemuslikkuse kasvuga. Samas võib 10% kinnisvarakulude kärpimist tulemuslikkusele fataalset mõju avaldada, kui tegemisi väga detailselt läbi ei mõelda.

Väga oluline põhjus töökeskkonna muutmise vajadusest rääkida on demograafia. Elanikkond vananeb ja väheneb. Ettevõtted ning organisatsioonid konkureerivad omavahel töötajate pärast, talentide värbamise ja hoidmise nimel tuleb pingutada rohkem kui kunagi varem. Üheaegselt on tööturul neli erinevat põlvkonda, kelle väärtushinnangud on väga erinevad.

Töö ise on väga palju muutunud, aga ka töö tegemise viisid, sest tehnoloogia annab võimalused, millest veel mõni aeg tagasi unustadagi ei osanud. Muutnud keskkonnas ei saa vana moodi jätkata: see pole  jätkusuutlik. Kui ajaga kaasas ei käi ja tulevikuvajadustele ei mõtle, tuleb „pood“ varem või hiljem kinni panna. Charles Darwinit tsiteerides: „Mitte kõige tugevam liik ei jää ellu, ega ka mitte kõige intelligentsem, vaid see, kes on kõige rohkem valmis muutuma“.

Ökoloogilise jalajälje vähendamine on teema, millega tegelema sunnib seadusandja oma aasta-aastalt karmistuvate keskkonnanõuetega. Mulle tundub, et me ka mõtleme üha keskkonnateadlikumalt ja tahame pärandada järeltulevatele põlvkondadele heas seisus keskkonna.

Millega töökeskkonna strateeg igapäevaselt tegeleb?

Üks arhitekt nimetas töökeskkonna strateegi tööd eeltöö eeltööks. Ilmselgelt sellist mõistet ehitusprojekti standardis ei ole. Kui päris aus olla, siis ei ole mul ka ühte lühikest, löövat ja kõikehõlmavat definitsiooni töökeskkonna planeerimise jaoks.

See on segu väga paljudest valdkondadest. Igapäevaselt tegeleb töökeskkonna strateeg tegevustega, mis võimaldavad nii organisatsioonil enesel kui arhitektil/projekteerijal aru saada, kuidas organisatsioon töötab täna ja tulevikus ning mida ta vajab tulemuste saavutamiseks. Et luua töökeskkond, mida organisatsioon vajab, alustame koos organisatsiooniga analüüsist: strateegia, struktuur, tööprotsessid ja organisatsioonikultuur; millised on sihtrühmad; mis on täna ja millisena nähakse tulevikku jne.  Töökeskkonna strateegia sünnib töötubade, küsitluste, intervjuude, protsesside ülevaatuste, ruumikasutuse auditite, sihtrühmade teekondade kaardistamise, andmete analüüsimise,  pilootprojektide testimiste, erinevate lahendusalternatiivide läbikaalumise ja paljude muude tegevuste tulemusel.