Elektrilevi avas avaliku vabade võimsuste kaardi, mis näitab elektritootjatele ja energiamahukatele tarbijatele piirkondi, kus on võimalik kõige soodsamalt ja kiiremini elektrivõrguga liituda. Suure võimsusmahuga ettevõttel on sel moel võimalik liitumise pealt säästa isegi ligi miljon eurot.

- Vabade võimsuste kaart.
- Foto: Elektrilevi
„Meie võrgupiirkonnas on paljudes alajaamades vabad võimsused. See tähendab, et selliste alajaamade korral ei nõua uue võrguühenduse loomine või ettevõttele vajalike võimsuste suurendamine kulukaid väljaehitusi,” ütles Elektrilevi liitumise teenuse juht Kaija Vill.
Elektritootja liitumisel ja suurte tarbijate liitumiste puhul kujuneb liitumistasu vastavalt reaalsetele kuludele, mida on vaja teha soovitud võimsusega liitumisühenduse väljaehitamiseks ning tihtipeale võib see kujuneda väga kulukaks ja ajamahukaks.
„Kuid vabade võimsuste olemasolul võib see kliendi jaoks kordades odavamaks kujuneda. Näiteks alajaama ümber ehitamine suure võimsusega kliendi liitmiseks võrku võib sõltuvalt tööde mahust maksta suurusjärgus kuni miljon eurot ning aega võtta 2-4 aastat. Vaba võimsusressursi puhul võib sama võimsusega liituja tasu olla alla 100 000 euro ning tööd tehakse ära aasta jooksul,“ tõi Vill näite.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vabade võimsuste kaart on mõeldud eelkõige suurte, alates 1 MW võimsusega liitujatele, nii elektritootjatele kui ka tarbijatele. Kaart annab infot 110 kV pingega alajaamades jaotusvõrguosaga liitumiseks.
Täpne vaba ressurss sõltub konkreetsesse alajaama esitatud liitumistaotlustest – seega annab kaart ülevaatliku info, kuid täpse vaba ressursi saab teada, kui esitada Elektrilevile liitumistaotlus e-teeninduse kaudu.
Elektrilevi vabade võimsuste kaart asub ettevõtte kodulehel.
Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis ning haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?