Lahe Kinnisvara: raske suvi sunnib põllumaa rahaks tegema

Kolm järjestikust põllumajandusele rasket aastat on ettevõtjad seadnud seisu, kus eluspüsimiseks vajaliku raha saamiseks ollakse sunnitud maid müüma.

Sel sügisel on kinnisvara hindajate poole pöördunud tavapärasest enam põllumaa omanikke, kellele on metsa- ja põllumaad kokkuostev firma teinud ostupakkumise ja nüüd soovib maaomanik kõrvale ka teist hinnangut maa väärtuse kohta.

Harva pöördub keegi kinnisvarafirma poole sooviga oma põllumaa selle vahendusel müüki panna. „Maaomanikud on nii teadlikuks muutunud, et pöörduvad kinnisvara hindajate poole, siis kui soovivad saada teada, kas neile pakutakse õiglast hinda, ja selle põhjal peavad juba ise läbirääkimisi ostjatega,” selgitab Lahe Kinnisvara Viljandi esinduse juht ja Maa-ameti litsentsiga vara hindaja Karin Lapp.

Kui mõne aja eest said laiemalt tähelepanu metsaomanikele helistavad ja turuhinnast madalamat hinda pakkuvad kokkuostjad, siis sarnane muster toimub ka põllumaade ostul.

Põllumaa hinnakäärid erinevatel kokkuostjatel

Lapp on oma töös näinud, et põllumaa hinnakäärid on umbes 20 protsenti, näiteks üritatakse 100 000 eurot maksev maa kätte saada 80 000 euroga. Kui tegu on hinnatud piirkonnaga ja viljaka mullaga, ollakse valmis ka rohkem maksma, aga alustada üritatakse ikka madalamalt.

Suurtel põllumajandusettevõtetel aitavad elus püsida ja tootmiskulu all hoida võimsad masinaid, millega pisikesel põllul miskit teha pole. Nii ongi eriti nõutud ja kallimad suured põllutükid.

Enamik põllumaade müügitehinguid tehakse 2500–3500 euroga hektari eest.

Kuna põllumaid on avalikus pakkumises vähe ja nõudlus suur, on tehingute hind paremate maatükkide eest tõusnud isegi kuni 5000 euroni hektari eest.

„Kui tegemist on viljaka mullaga ja suurema maatükiga, tehakse tehinguid keskmisest kõrgemate hindadega,” kinnitab Lapp ja pakub, et 5000 eurost hektarihinda makstakse suurte, umbes 20-hektariste, hea kuju ja mullaviljakusega põllu eest.

Loe pikemalt ettevõtte blogist.