Autor: Lauri Leet • 16. november 2018

2017. aasta kinnisvaraettevõtete tabeli liider OÜ Fausto Capital suutis teenida üle viie miljoni müügitulu, samal ajal kui ettevõtte ärikasum ulatus koguni 18 miljoni. Endist nime OÜ Vironia Keskus kandnud eesti kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte arendab, üürib välja ja opereerib eelkõige kaubanduskeskusi, büroohooneid ning erinevaid mitmeotstarbelisi hooneid. Edukal 2017. aastal opereeriti olemasolevat kaubandus- ja büroohoonete portfelli ning valmistati ette ka uusi.

Väike fokusseeritud meeskond

Tänavuseks aastaks oli Fausto Capitali peamiseks eesmärgiks olemasolevate äripindade järjepidev edukas opereerimine ning uute arendusprojektide – Fahle Park kvartali esimese etapi ja Turu Plaza ärihoone – hoonestamine ning edukas avamine 2019. aasta esimeses ja teises kvartalis.

Fausto Capital juhatuse liige Kenneth Karpov selgitab, et ettevõtte edu taga on spetsialiseerumine. “Oleme spetsialiseerunud valdavalt ärikinnisvara arendamisele ja haldamisele ning see on võimaldanud üsna väikse meeskonnaga fokusseeritult tegutseda ning saavutada seeläbi suhteliselt häid tulemusi,” kõlab eduka ettevõtte juhatuse liikme kommentaar. “Samuti tegeleme iga potentsiaalse üürnikuga personaalselt ning katsume leida just temale parimad lahendused.” Karpov selgitab, et iga arendusobjektiga püütakse kindlates aspektides konkurentidest eristuda. “Konkurentsieeliseks võib olla näiteks parem asukoht, soodsam hind, paindlikumad, ruumilahendused või muud potentsiaalseid äripindade üürnike huvitavad tingimused.”

Ettevõtes toimus 2017. aastal ka oluline muutus – 20. jaanuaril liideti endaga OÜ Tartu Invest, OÜ Rappeli Keskus, OÜ Tartu Arendus ja Ahtme Keskus OÜ ning kõik ühendatavate ühingute õigused ja kohustused läksid üle Fausto Capitalile, ühinemise bilansipäevaks loeti 1. jaanuar. Karpov selgitab, et tegelikult liideti enda loodud ettevõtted, kuna varem asutati iga uue projekti jaoks eraldi ettevõtte. “Liitmise tingis soov saada pankadelt paremad laenutingimused ning lihtsustada ettevõtete struktuuri ja aruandlust,” avab ta tagamaid.

Üürilepingutega enam ei tormata

Majandusaasta tulemusi uurides hakkab silma, et ettevõtte üle 20miljonisest tulust moodustas müügitulu vaid veidi üle viie miljoni, ülejäänu teeniti muu ärituluna, mis aruandes on selgitatud real “kasum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest”. “Muu äritulu on valdavalt meie kinnisvara turuväärtuste koondsumma aastane muutus, mis tuleneb nii üldisest majanduse seisust kui ka üürnike ning seega ka üürivoogude muutumisest. Üüritulu suurenedes suureneb ka kinnisvara väärtus,” selgitas Karpov.

Kui paluda ta käest hinnangut, kas ja millisel määral on praegu, 2018. aasta lõpul tunnetada, et kinnisvarasektori aktiivsus hakkab pidurduma ning tipuaeg mööduma, viitab ta rahunemise kinnituseks kõigepealt selgetele statistilistele näitajatele, sealhulgas tehingute arvule ja kogumahule. “Igapäevaselt võib seda tunnetada klientidest, kes ei torma üürilepingu sõlmimisel ning kaaluvad otsust ja tingimusi senisest kauem. Samas, teise külje pealt on ka ehitusfirmad muutunud mõõdukamateks ning julgevad esitada mõistlikke pakkumisi kartmata, et lepingu sõlmimise hetkeks on ehitushind märkimisväärselt tõusnud.”

Majanduskeskkond tagas aktiivse turu

Kinnisvarafirmade soodsat majanduskeskkonda on soosinud aktiivne turg, mida on omakorda toetanud üldine majanduskeskkond: Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aastal aasta varasemaga võrreldes võrreldes 4,9%, mis oli viimase viie aasta kiireim majanduskasv.

Ka kinnisvara hinnatrend olid 2017. aastal kuude lõikes korralikus kasvutempos, nõudlus uute, hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele oli turuosaliste jaoks tuntav. Ehitusluba väljastati 7877 eluruumi ehitamiseks, mis oli võrreldes varasema aastaga ligi kolmandiku võrra rohkem, eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. Mitteeluruume lubati kasutusse 1251 kasuliku pinnaga kokku 804 000 m2, enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kontoripinda.

Sellises soodsas keskkonnas on kinnisvaraettevõte majandustulemused ootuspäraselt positiivsed – võrreldes 2016. aastaga on tabelis esindatud 52 ettevõttest enamuse käive ja kasum kasvanud. Negatiivne ärikasum on vaid neljal ettevõttel ning enam kui 10 miljonit käivet teeninud ettevõtteid on rohkem kui kümme.