Autor: kinnisvarauudised.ee • 21. november 2018

Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk juhib tähelepanu, et lisaks õigetele kütmisvõtetele ja korstnapühkija visiidile, tuleb veenduda selles, et nii küttekolle kui korstnajalg on turvalised. Eriti juhul, kui tegemist on renoveeritud korteri või majaga, kus küttesüsteem pole uuele kasutajale varasemast tuttav. Firma kogemuse järgi kipuvad inimesed eeldama, et äsja põhjalikult remonditud majas on kõik süsteemid tingimata korras.

„Iga kord, kui korstnapühkija teid külastab, küsige temalt hinnangut korstna ja küttekolde seisukorra kohta. Kui kolite aga renoveeritud elamisse, siis paluge spetsialistil hinnata korstnajala seisukorda täies ulatuses. Seda saab teha näiteks lõõriuuringutega,“ selgitab Mürk. „Miinimumnõuete täitmisest ei pruugi alati piisata ning kui on väiksemgi ohukahtlus, tuleks spetsialistiga konsulteerida.“

Ta toob näite juhtumist, kus suure kahju põhjustanud tulekahju puhkes täiesti märkamatult, ehkki kõik nõuded olid täidetud. Tuli sai alguse hoone teiselt korruselt korstna lähedusest, kus korstnajalg oli puitlaudisega kinni ehitatud. Laudis oli küll korstnajalast nõuete kohaselt 12 sentimeetri kaugusel, kuid polnud kahest küljest vaadeldav. Nii levis tuli korstna juurest konstruktsioonide vahelt pööningule. Hiljem tuvastati, et korstnajalas olid praod ning tihendus tehtud villaga.

„Kütmisel tuleb meelde jätta kõige lihtsam reegel – tuli ja kergesti süttivad materjalid ei käi kokku,“ rõhutab Mürk. „Ahju ees peab olema tulekindlast materjalist plaat, riideid ei tohi riputada kuivama siibrile, ahjuuksele ega kerisele, ahju vastu ei tohi panna kergesti süttivaid asju, kuum tuhk ei käi kilekotti. See on tavaline talupojatarkus, mis kipub miskipärast kahjuks ununema.“

Loomulikult peab ruumidesse olema paigaldatud töötav suitsuandur.