Kinnisvarakorrashoidjad: suurim mure on tööjõupuudus

Liidu juhatuse esimees, CityHaldus OÜ haldus- ja hooldusjuht Heikki Lind kinnitas foorumil peetud debatil, et probleemiks on nii töötajate leidmine kui nende hoidmine. „Kui haldurite puhul polegi olukord keeruline, sest sellesse ametisse annab välja õpetada ka teiste elualade inimesi ja kõrgkoolidest tuleb pidevalt lisa, siis hoopis hull on olukord tehnohoolduse valdkonnas, kus töötajaskond vananeb ja kutsekoolidest ning ehitussektorist värsket verd vajalikul hulgal peale ei tule.“

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam rääkis, et teravaks probleemiks on ka koristajate leidmine. „Tegemist on valdkonnaga, kus ajalooliselt väiksed palgad ja kliendid pole nõus koristusteenuse eest rohkem maksma, mistõttu on meil raskused just pikaajaliste lepingutega, kuidas jätkusuutlikku teenust pakkuda. “ Need on väljakutsed, kus ettevõtajd otsivad lahendusi ja on ka alati neid leidnud. Peatähelepanu tuleb täna eelkõige pöörata veelgi efektiivsemale töökorraldusele, et suuta palgatõusuga sammu pidada. Vajalik on ka klientide mõistev suhtumine koostöös teenuse arendamisse, kinnitasid debatis osalejad.

Udami sõnul on kinnisvarakorrashoidu jõudnud võõrtöölised. „Meil endalgi on kogemus poolakate ja ukrainlastega ja kui inimesed on tulnud siia legaalselt, teevad oma tööd hästi, ei näe ma selles probleemi.“

Kinnisvarahaldajate leidmine on mõnevõrra lihtsam, kuid probleemiks on tööjõu liikumine. „Olen viimaste aastate jooksul õpetanud välja 4 haldurit, kes tänaseks lahkunud kõik riigisektorisse, kus palk kõrgem, seega oluliseks teemaks on valdkonna ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine tööjõuturul“ rääkis Heikki Lind. Tema sõnul järelkasvu Tallinna Tehnikakõrgkoolist tuleb, kuid palju jõuab lõpuks kinnisvarahooldusega tegelevatesse firmadesse tööle, on iseküsimus. Pealegi ohustab haldureid läbipõlemine, sest tegemist on nõudliku ametiga ja pole ka ühest reeglit, kui suur peaks halduri koormus olema ja kuidas seda normeerida. „See teema on Kinnisvara Korrashoidjate Liidus aktuaalne,“ ütles Lind.

„Hea halduri kriteeriumid on tänapäeval kõrged,“ lisas Elari Udam. „Ta peab olema tehnilise taibuga, majandus- ja õigusvaldkonna teadmistega, rääkima lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keelt, olema hea suhtleja ja IT spetsialist. Noorema põlvkonna inimestel on vilets vene keele oskus, aga elamuturul siiski ilma selleta hakkama ei saa.“