Eesti üks suuremaid tarkvarafirmasid Helmes käivitas enda büroos kahefaasilise näo- ja sõrmejäljetuvastusega läbipääsusüsteemi.
Helmese masinõppe spetsialisti Oliver Stimmeri sõnul on kaheastmeline biomeetriline tuvastus tavapärasest uksekaardist või -kiibist oluliselt turvalisem, sest kaart võib koju jääda või ära kaduda, aga näo ja sõrmejäljega seda juhtuda ei saa.
Helmese hoonesse väljast sissepääsemiseks tuleb end tuvastada nii näpujälje kui näotuvastusega. Maja sees piisab korruste vahel liikumiseks ainult näotuvastusest. “Maja sees liikuda on eriti mugav, sest süsteem tuvastab töötaja ning avab ka ukse automaatselt. See tähendab, et inimene saab arvuti ühes ja kohvitass teises käes korruste vahel ilma ühtegi lisaliigutust tegemata liikuda,” rääkis Stimmer.
Helmeses kasutuselolev näotuvastuslahendus suudab inimese eristada ka pimedas – selleks kombineeritakse infrapunakiirguse ja taustavalgusega tehtud foto ning loetakse välja täpsed punktid, mille abil isik tuvastatakse. Süsteem toimib sõltumatult edasi ka interneti- või voolukatkestuse korral.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Kuigi Eestis ei ole Stimmeri sõnul näotuvastusel põhinevad turva- ja tuvastussüsteemid veel väga levinud ja inimestel võib sellega seoses teatud eelarvamusi olla, siis on vaid aja küsimus, mil uus tehnoloogia massidesse jõuab. Praegu on see üleriigiliseks kasutuseks ka kallivõitu, aga varsti näeme biomeetrilisi lukke ja tuvastussüsteeme kõikjal meie ümber ja ka kodudes,” on Stimmer veendunud.
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.