• 19.12.18, 15:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus põlvkond pigem üürib kui ostab kodu

Eesti kinnisvaraturg on üürimajadeks valmis, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis Lumi Capitali partner Martin Rekor. Tema sõnul eelistavad inimesed üha enam vabadust, selle asemel, et siduda end pikaajalise laenukohustusega.
Manufaktuuri kvartali üürimajad
  • Manufaktuuri kvartali üürimajad
  • Foto: Lumi Capital
Üürimajade arendusega tegeleva Lumi Capitali partner Martin Rekor rääkis hommikusaates, et üürimajaturg tundus olevat siinse kinnisvarasektori kasutamata võimalus, samas kui mujal maailmas pole rendipinnal elamine sugugi haruldane.
“Näiteks Soomes on on tervislik, vähereguleeritud ja hästitoimiv üüriturg ehkki minevikus oli tegemist riigiga, kus ajalooliselt suur osa inimestest ise koduomanikud. Muutused tulid aastakümnetega, eriti suur mõju oli viimasel kümnendil. Tänaseks on Helsingis juba üürnikke rohkem kui omanikke. Ka Tallinn pole saar keset ookeani, maailmas toimuv jõuab lõpuks ka siia,” selgitas Rekor.
Ka Eestis on Rekori hinnangul omandiusk nõrgenemas. “Autode puhul kasutatakse meelsasti sõidujagamist, büroosektoris on rentimine juba tavaline, nüüd on muutumas trendikaks büroojagamise teenus. Noorema põlve jaoks tundub jutt enda korteri omamisest nagu teiselt planeedilt. Nii palju muud ägedat on teha – reisida, sõpradega aega veeta!”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lumi Capitali kogemuse põhjal on üürihuvilisi kliente siiski erinevas vanuses ja eri taustaga. “On neid, kes tegelikult saaksid endale isiklikku elupida lubada, aga on ka neid, kes ei taha pangalaenu makstes elada.”
Milline on tänapäevane üüriteenus, kas ja kui palju on üürimine kallim omamisest? Kuula Äripäeva hommikuprogrammi.
Intervjuu Martin Rekoriga algab 49.48. Küsimusi esitab Tiina Saar-Veelmaa.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.12.25, 13:07
Järgmine aasta lõpeb 1400 objektil automaatse tulekahjuteate edastamine häirekeskusesse – mida see tähendab?
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele