Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus põlvkond pigem üürib kui ostab kodu
Eesti kinnisvaraturg on üürimajadeks valmis, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis Lumi Capitali partner Martin Rekor. Tema sõnul eelistavad inimesed üha enam vabadust, selle asemel, et siduda end pikaajalise laenukohustusega.
Üürimajade arendusega tegeleva Lumi Capitali partner Martin Rekor rääkis hommikusaates, et üürimajaturg tundus olevat siinse kinnisvarasektori kasutamata võimalus, samas kui mujal maailmas pole rendipinnal elamine sugugi haruldane.
“Näiteks Soomes on on tervislik, vähereguleeritud ja hästitoimiv üüriturg ehkki minevikus oli tegemist riigiga, kus ajalooliselt suur osa inimestest ise koduomanikud. Muutused tulid aastakümnetega, eriti suur mõju oli viimasel kümnendil. Tänaseks on Helsingis juba üürnikke rohkem kui omanikke. Ka Tallinn pole saar keset ookeani, maailmas toimuv jõuab lõpuks ka siia,” selgitas Rekor.
Ka Eestis on Rekori hinnangul omandiusk nõrgenemas. “Autode puhul kasutatakse meelsasti sõidujagamist, büroosektoris on rentimine juba tavaline, nüüd on muutumas trendikaks büroojagamise teenus. Noorema põlve jaoks tundub jutt enda korteri omamisest nagu teiselt planeedilt. Nii palju muud ägedat on teha – reisida, sõpradega aega veeta!”
Lumi Capitali kogemuse põhjal on üürihuvilisi kliente siiski erinevas vanuses ja eri taustaga. “On neid, kes tegelikult saaksid endale isiklikku elupida lubada, aga on ka neid, kes ei taha pangalaenu makstes elada.”
Milline on tänapäevane üüriteenus, kas ja kui palju on üürimine kallim omamisest? Kuula Äripäeva hommikuprogrammi.
Intervjuu Martin Rekoriga algab 49.48. Küsimusi esitab Tiina Saar-Veelmaa.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele