Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viimased kaks nädalat tõid juurde 165 päikesejaama
Koos varem valminud jaamadega ulatub päikesest elektrit tootvate elektrijaamade koguvõimsus 2019. aasta alguse seisuga ligikaudu 110 megavatini.
Viimase kahe nädala jooksul registreeris Elering 165 uut päikesejaama, mis olid detsembri lõpus valmis elektrienergia tootmiseks, aga millel tuleb taastuvenergia toetuse saamiseks lõpule viia vajalikud toimingud oma võrguettevõtjaga.
Lisandunud päikeseelektrijaamade keskmine võimsus on 380 kilovatti ja suuremate, üle 500-kilovatise võimusega päikesejaamade arv ületas 40 piiri.
Kokku on Eestis praegu enam kui 1600 päikeseelektrijaama, millest enamuse moodustavad väikesed eramajade katustele paigaldatud päikesepaneelid. Kuni 50-kilovatised tootmisseadmed saavad toetusskeemi pääsemist taotleda kuni 2020. aasta lõpuni.
Kui 2017. aastal moodustas päikesejaamade toodang Eestis toodetud taastuvenergiast vaid 0,3 protsenti ja eelmisel aastal 0,9 protsenti, siis lähematel aastatel võib toodang kasvada 4-6 protsendini taastuvenergiast.
Taastuvenergia toetus ulatub päikeseenergia tootjatele nagu ka teistele taastuvatest allikatest elektrit tootvatele jaamadele 53,7 euroni megavatt-tunni kohta. Toetust saab 12 aasta jooksul alates toetuse saamise õiguse tekkimisest.
Seotud lood
PAKRI Teadus- ja Tööstuspargil valmis Paldiski linna servale 2 jalgpalliväljaku suurune päikesepark, mis võimsuselt suudaks ära katta ligi 300 kodumajapidamise energiavajaduse.
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele