Kui õige investeeriks minikorterisse?

Vinkel on tegutsenud kinnisvaraturul 5 aastat ja kinnitab, et kogu selle aja vältel on väikeseid ühetoalised olnud hea turg. Enne uusarendusi leidis tibatillukesi kortereid kunagistest ühiselamutest. „Mul endalgi on kunagi olnud üks 12-ruudune ühikakorter,“ meenutab naine. „Ma olin tookord hämmingus, et nii väiksed pinnad on üldse olemas. Korter ise oli väga ilus, värskelt remonditud, aga maja välisilme ja trepikojad vajasid hädasti renoveerimist. Samas oli üürihuvi sellegipoolest kõrge ja kokkuvõttes andis see korter hea tootluse.“ Niisiis ei saa öelda, et vanemasse majja üürnikku ei leia. Vinkeli sõnul on ühikatoad olnud läbi aegade minev kaup ja nende ruutmeetrihind suhteliselt kõrge.

Mini- ja mikrokorterite laiema tähelepanu taga näeb Karin Vinkel mitut aspekti: „Esiteks on arendajad hakanud rohkem mõtlema sihtgrupile, kes on huvitatud väikestest korteritest. Teiseks on investeerimine muutunud populaarsemaks, rahakasvatamiseks on väga palju võimalusi - kinnisvara on üks võimalus ja minikorterid sealt omakorda üks võimalus. Rahval on ka rohkem kapitali, mida paigutada.“

Hinna osas sõltub palju korteri ja ülejäänud maja seisukorrast ning loomulikult ka asukohast, kuid tuleb valmis olla selleks, et kasinast pindalast hoolimata on ruutmeetrihind kallim kui tavalisel 1-toalisel või isegi suuremal korteril. Selleks on Karin Vinkeli kinnitusel täiesti pragmaatiline põhjus. „Ühetoalisel korteril, iseäranis kõige väiksemal neist, tuleb samuti välja ehitada kõige kallimad osad – köök, vannituba või dušinurk ja nendega kaasnevad kommunikatsioonid. Magamis- ja muude tubade ehitamine on tunduvalt odavam. Et kulu tuleb jagada väiksema pinna peale, kujunebki ruutmeetri hind kallimaks,“ selgitab ta.

Muu hulgas sellepärast ongi uusarenduses mini- ja mikrokorteri hind umbes 3000 eurot ruutmeetri kohta, kesklinnas pole ka 4000 võimatu. Endine ühikatuba Mustamäel jääb umbes 2000-2500 eurose ruutmeetrihinna juurde. Uue ehitise kommunaalkulud on aga vana maja omast väiksemad ja mõnda aega pole omanikul vaja panustada remonti- või värskendustöödesse.

Eestis on päris palju inimesi, kes uue kodu soetamisel otsustasid vana alles jätta ja välja üürida. Kuid neil, kes tahavad siiski omandada rohkem kinnisvara ja tegeleda regulaarselt üürituruga, soovitab Karin Vinkel läbi mõelda, milliseid objekte nad oma investoriportfelli soovivad? On tõsi, et mida väiksem ja odavam, seda suurem on tootlus, vähemalt esialgu. Kuid pikemas perspektiivis ei pruugi kõige suurema tootlusega variant osutuda kõige elujõulisemaks sissetulekuallikaks, eriti kui on soov pakkuda üüriteenust, mis on heal tasemel.

„Mida rohkem Sa ajad taga kvaliteeti ja üürniku huve, seda rohkem on ta rahul ja seda paremini hoiab ta ka sinu vara. Kui majas on puhtad trepikojad ja ilus õu, ei lenda ka üürnikel paberid murule, vaid leiavad tee prügikasti. Aga kui juba mustus ja korrastamatus ees, siis see tekitab teatava lumepalliefekti,“ teab kogenud kinnisvarainvestor.