Autor: Kristi Kool • 19. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Anne Pärgma: „Euribori tõusuks tuleb valmis olla.“

Inimesed on laenuvõtmisel muutunud mõistlikumaks, see on ka põhjus, miks võlgnike arv on hetkel ülimadal. Laenutaotlust tehes saab klient arvutuskäigud, milliseks kujuneb tema kuumakse juhul kui Euribor peaks tõusma, kinnitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma
Foto: Jake Farra

Üks põhjus, miks 2007-2008 aasta kinnisvaramulli lõhkemine majandusanalüütikute sõnul kunagisel kujul ei kordu, on pankade tasakaalukam laenupoliitika. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnas, et eelkõige on inimesed ise muutunud maksejõulisemaks, rohkem mõeldakse säästude kogumise peale.

Kas pangad on laenuandmisel ka ise konservatiivsemad? „Tegelikult ei ole meie laenutingimused selle ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Küll aga pööratakse otsuse tegemisel rohkem tähelepanu sellele, kui suure laenu inimene endale võtab ja millised on tema teised kohustused ja kui protsessis on ka kaastaotleja, siis milline on nende kahe inimese omavaheline seos. Kõige tähtsam on selgeks teha, kas laen on kliendile jõukohane ja kas see jääb jõukohaseks veel pikaks ajaks,“ rääkis Pärgma.

Viimased 5 aastat on Euribor olnud nullilähedane või lausa miinuses, mis laenumaksete puhul arvestatakse nulliks. Mitmed analüütikud on hoiatanud, et peagi Euroopa Keskpank tõstab intressimäära. Pärgma sõnul on praegu raske ennustada millal see juhtub ja kui palju Euribor tõuseb. Kuid praegu laenu võtvad inimesed peavad arvestama, et ükskord muutus kindlasti tuleb. „Eluasemelaenu pikkus on tavaliselt paarkümmend aastat, muutused on loogilised,“ ütles pangaspetsialist.

Sellepärast on pangad võtnud eesmärgiks laenutaotlejaga ka mustemad stsenaariumid läbi arutada. Klient saab arvutuskäigud, milline on tema kuumakse, kui Euribor on näiteks 2 või 3 %, lihtsalt selleks, et tekiks ettekujutus enda finantssuutlikkusest. Kõrgeimat määra nägi laenuturg 2008. aastal, mil Euribor tõusis üle 5%.

Anne Pärgma sõnul võtavad kliendid arvutusi tõsiselt. „Kui inimesel on säästupuhver ja ta on muude rahaliste kohustuste osas mõistlik, siis Euribori väike kasv ei pruugi sugugi šokina tulla. Peamine on riskid maandada. Esiteks hoolega mõelda läbi teiste laenud ja liisingute võtmine. Teiseks teha plaan töökaotuse puhuks. Kas on võimalik, et sel ajal saab laenumakseid teha teine pereliige? On olemas ka kindlustused, mis niisugustel juhtudel appi tulevad.“

Fikseeritud intressiga laenu Swedbank ei paku. „Kui inimene tahab, et tema kuumakse oleks alati kindla summaga, siis on võimalik teha fikseeritud annuiteetgaafik. Sellisel juhul paneb laenusoovija paika oma kuumakse ja kui Euribor peaks kasvama, siis venib laenu tagasimaksmine lihtsalt pikemaks. Kuumakse tõuseks ainult siis, kui tagasimaksmine läheks juba üle lepingus sätestatud maksimaalse laenuperioodi,“ ütles Pärgma.

Vanusepiiranguid laenusaamisel pole, aga pikemaks perioodiks võetud eluasemelaenu puhul tunneb finantsasutus huvi, kui kaua saab laenusoovija aktiivselt tööturul tegutseda. „Väga palju sõltub ka varast, mida osta soetatakse, kui likviidne see on. Praegu on turg on aktiivne ja kui hinnaootus on mõistlik, üldiselt saab kinnisvara kiiresti müüdud,“ kinnitas Pärgma.

Ehkki korras dokumentatsioon on muutunud kinnisvara ostu-müügi puhul üha kaalukamaks nõudmiseks, ei pruugi pank siiski alati puuduste puhul kohe laenuandmisest keelduda. „Kui objektil puudub kasutusluba, siis pank tahab teada, mis on selle tinginud. Me uurime, kas ostja on olukorrast teadlik ja kas tema võimuses on olukorda parandada, kas see on talle rahaliselt jõukohane. Iga juhtum arutatakse eraldi läbi ja oleme heaks kiitnud ka selliste eluasemete laenutaotlusi, kus kasutusluba puudus,“ väitis Pärgma.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474