Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute korterite hinnale lisandub ootamatu ja suur kulu
Martin Vahteri sõnul peab Tallinnas kehtestatud normi järgi olema iga uue korteri kohta veidi üle ühe parkimiskoha.
“Iga korteri juures ei pea parkimiskohta olema, juhul kui kõrvalkorterile on arvestatud näiteks kaks kohta, aga suures plaanis peaksid inimesed selle lisakuluga arvestama,” ütles Vahter ja lisas, et sisuliselt on regulatsioon loogiline ja linn üritab sellega lahendada linna parkimiskohtade probleemi.
“Kui normi järgi peab arendaja iga korteri jaoks ehitama parklakoha, siis pole tal muud valikut, kui see samamoodi kohustuslikus korras iga korteriga kaasa müüa. Muidu jääksid parkimiskohad arendajale kätte. Tegelikult maksab parklakorruse rajamine selgelt rohkem kui parkimiskohtade müügist tagasi teenitakse,” ütles Vahter ja lisas, et samas tõstab parkimiskoht ka oluliselt korteri enda likviidsust ja väärtust.
Parkimiskoha soovitab ta osta isegi siis, kui endla autot ei ole, sest tulevikus, kui soov korterit müüa, võib parkimiskoha puudus saada müügil oluliseks takistuseks. Isegi kui arendajal ei õnnestu kõiki parkimiskohti korteriomanikele maha müüa, jätab ta need endale ja hakkab neid välja üürima. Hiljem, kui korteriomanikul tekib vajadus parkimiskoha järele, võib selle hind olla juba tunduvalt soolasem või ostmine sootuks võimatu.
“Eelmisel aastal regulatsioon muutus ning kui selle ajani võis parkimiskoha müüa eraldi korteriomandina ka isikule, kel majas korterit polegi, siis enam seda teha ei saa. Parkimiskohta saab müüa ainult sama elamu mõne teise korteri juurde. Teoorias saavad inimesed üleliigse parkimiskoha ka välja rentida, mis näiteks Tallinna kesklinnas on sageli kõrgema üüritootlusega kui korterid,” lisas 1Partner Kinnisvara juht.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele